Minul endal tamagotchit polnud, aga mul oli kaks sõbrannat, kes andsid mulle aeg-ajalt enda omad hoida. Eks nendega oli ju tükk tööd – muudkui sööda ja puhasta ekraani peale tekkivaid pabulaid. Kui hooletu olla, viskas tamagotchi ekraanil sussid püsti. Õnneks oli selle aparaadi tagaküljel väike nupuke, millele sukanõela otsaga vajutades loom jälle ellu ärkas.
Kord, kui olin 12, toimus väljasõit Soome sõpruskooli, kus meid pärast ekskursiooni peredesse jaotati. Juhtumisi olid mul kaasas mõlema sõbranna tamagotchid. Sõitsin parasjagu uhke väljamaa autoga ja äsja tutvust sobitanuna külla, kui need sunnikud korraga piiksuma hakkasid. Ma polnud reisu peal mahti saanud neid talitada. Nüüd kiunusid nad meeleheitlikult. Mul muidugi jube piinlik! Selgita siis esmamulje säästmiseks oma puu inglise keeles, et pead sõprade elektronloomade junnid ära koristama.
Selline mälestus siis.