Üheksakümnendate lõpul, mil olin veel väike poiss, oli mul suur kirg erinevate söökide vastu. See kirg on lõõmamas ka tänasel päeval. Elasime perega Värskas ning meie majast mõnekümne meetri kaugusel asus toidukauplus “Lemmik”. Oli saanud traditsiooniks, et pärast pühapäevast jumalateenistust Värska Püha Georgiuse kirikus läksime vennaga poodi ning ostsime endile sealt igasuguseid headuseid, misjuures soetatud asjade kogus sõltus sentidest-kroonidest, mis taskus olid. Enamasti sai poest 1 krooni eest Cheetose krõpse, kus kampaaniatega olid sees nii tasod kui ka erinevad kleepsud-mänguasjad. Samuti ka 50-sendised nätsud läksid meeleldi suhu. Suvisel ajal sai söödud lahtiselt müüdud rosinasaia ja kakaovõid, mis on kahetsusväärsel kombel müügilt kadunud. Naastes pärast jumalateenistust koju, oli ema valmistanud sooje võileibu – juustu ja vorstiga. Niimoodi on minu lapsepõlvega üheksakümnendate lõpus seotud mitmed söödavad headused.