Kui ma küsisin vanavanematelt, kuidas nende elu vanasti (nõukogude ajal) välja nägi, siis sain aru, et nad meenutavad seda hea meelega.
Esimesena mainis vanaema, et ei olnud probleeme töö saamisega. Need olid ajad, kui Narvas oli suurettevõte Kreenholm. Seal töötas suurem osa Narva elanikke ja isegi inimesed teistest linnadest, ühtekokku üle 10000 töötajat. Sellistesse inimestesse, kes ei töötanud, oli väga negatiivne suhtumine, neid nimetati muidusööjateks.
Narva oli linn, kus elasid peamiselt ainult venelased. Mu vanaema isegi rääkis, et ei õppinud mitte kunagi eesti keelt. Ja vanaisa muidugi ka ei õppinud, kuna elas Ivangorodis.
Nad ka jutustasid, et sellel ajal olid Narva ja Ivangorod nagu ühtne linn. Minu vanaisa, kes töötas kogu elu bussijuhina, lisas ka seda, et linnade vahel oli bussiliin.
Terve Nõukogude Liit oli üks suur riik, mis tähendas, et riigi sees võis ükskõik kuhu sõita ilma takistusteta. Inimesed said tihti tuusikuid, mis olid päris odavad ja suur osa inimestest puhkas suvel välismaal. Näiteks sõitsid Kaukaasiasse, Bakusse, Bulgaariasse ja nii edasi. Aga samal ajal ei saanud inimesed vabalt NL-st väljapoole rännata, kuna dokumentide vormistamine oli liiga raske.
Palju asju, mis on meie jaoks tavalised ja tuttavad, tookord polnud. Ei olnud poodides puuvilju välismaalt ja toidu hankimine oli üldse päris vaev. Ka näiteks oli mööbel defitsiit. Seetõttu isegi kui raha oli küllalt, mööbli ostmine oli inimeste jaoks raske.
See millele minu vanavanemad tihti juhtivad tähelepanu, on inimeste eluviis. Nagu mõned teisedki inimesed, nad arvavad, et varem elu oli parem. Võibolla see on tõesti nii, sest ei olnud vanasti nutiseadmeid ja sotsiaalmeediat. Tundub, et inimesed olid kuidagi rohkem kaasatud ja tundsid huvi elu vastu. Kultuuriliste sündmuste külastamine oli noorte inimeste seas rohkem levinud, näiteks nad käisid tihti kas kinos või teatris. Lapsed veetsid kogu oma aja väljas mängides, erinevalt tänapäevast.
Kokkuvõtteks võin öelda, et minu vanavanemate jutud aitasid mul paremini mõista, milline oli elu nõukogude ajal. Kuigi sel ajal oli palju puudusi, tundub, et inimesed olid rohkem ühenduses üksteisega ja oskasid lihtsaid asju rohkem hinnata. Arvan, et tänapäeva noortel tasub vahel meenutada, kuidas vanasti elati, sest sealt saab õppida nii kannatlikkust kui ka elurõõmu.