Äikesega seotud lood:
Meil ei tohtinud istuda äikese ajal pistikupesa ees, sest vennanaise seljal olid põletusarmid ajast, kui ta istus nii ja välgu elektritraatidesse löömisel maja lähedal lendas tuld pistikupesadest. Kleit süttis sellest põlema.
Ei tohtinud äikese ajal olla suurte puude ja kivihunnikute varjus. Kui ema oli karjabrigadir, siis öise äikese ajal said koplis puu all varjunud lehmadest kolm täistabamuse. Õnneks oli öövahil väike putka, kus ta varjus sai olla ja jäi ellu.
Tuld ei tohtinud pliidi all olla, tõmme pidavat äikest ligi tõmbama. Siibrid kinni ja lõõri luugid ka! Nagu ka uksed-aknad, need pidid kõik korralikult kinni olema, just tuuletõmbe pärast. Iseasi tagantjärgi mõeldes on, et mis neist akendest järgi oleks jäänud, kui enne äikest neid tuul oleks tuuseldanud!?
Igasuguseid antenne ja juhtmeid ei tohtinud aknast sisse tulla. Meil oli sel ajal raadio antenniks vasktraat, mis aknast õue läks. Selle kaudu lõi välk tuppa, kardinad ja sein põlema. Sellest on pärit minu äikese-hirm, olin siis umbes kolme aastane. Õnneks jõudis ema enne heinamaalt koju, muidu olime lapsed üksinda kodus. Nii et meil võeti hiljem alati telekal ja raadiol antennid tagant, juhtmed seinast. Ka elektrikorgid (no need mis voolumõõtja juures on) tuli välja keerata, et juhtmed voolu all ei oleks. Jah, ja istusime kas toa keskel, või meie õega olime voodis, peadpidi padja all. Hiljem , kui üksinda kodus olin, no 9-10 aastasena ja vanemana, siis võtsin koera ja läksin lauta loomade juurde. Olid seal siis sead-lambad või ainult kanad. Ja küll oli tore, kui kass põllult joostes ka meie juurde tuli. Kuigi maja ja laut olid ühe katuse all, siis laudas oli julgem olla. Mõjus kindlasti ka see, et naabreid lähedal ei olnud, maja oli üksi keset põldusid. Mõned natuke suuremad puud kasvasid lambakoplis lepavõsa servas. Lähema naabrini oli üle kilomeetri, aga see oli juba metsatuka taga.
Raua matmist ei mäleta, aga elektri vedamist koju küll mäletan. Sel mehel olid jah need ronimise rauad jalgade küljes, kuidas ta muidu ilma redelita posti otsa oleks saanud! Ja tema pani ka maanduse posti külge – traatidest alla ja maa sisse.
Muid vana aja uskumusi nagu ei mäleta. Need kõik nagu päriselu kogemustest tulnud jutud.