Minu süda on tuksunud ukrainlastega samas rütmis alates 24ndast veebruarist 2022. Kui sõja esimestel nädalatel jälgisin kangestunult sündmuste käiku, siis õige pea sai selgeks, et käed rüpes passimine ei ole minu jaoks. Esimese asjana pakkisin oma kodust kokku kasti asjadega, mida Elina Purde oli palunud ühe konkreetse perekonna jaoks, kes tema teele oli sattunud. Sealt edasi läks kõik meeletu tempoga, sest juurde tuli nii inimesi, vajadusi kui ka asju, mida kokku komplekteerida.

Hakkasime toimetama koos Elinaga inimestele hotellidesse esmavajadusi ning saime niiviisi aidata konkreetseid perekondasid. Kuigi olukord oli masendav, tegi see tegevus siiski hingele head. Samal ajal abistasid teised vabatahtlikud pōgenikke Niine 2 pagulaskeskuses ja ühel hetkel ristusid meie teed Aljona Eesmaa, Sten Svetljakovi ja Tuuliki Oberschneideriga, kellel igalühel oma kogemus põgenikega. Koos sai loodud MTÜ Käsikäes Ukrainlastele, sest saime aru, et meie panust ja tegevust oli märgatud ka linnavalitsuse tasandil.

Kuna meie tugevuseks oli kujunenud kiire reageerimisvõime ja usaldusväärsus, siis meieni hakkasid jõudma nii eraisikud kui ettevōtted, kes samuti soovisid käed külge lüüa ja midagi reaalselt ukraina inimeste heaks ära teha. Kõikide nende abiga, oleme nüüdseks üles vuntsinud kaks KODUMAJA, kus on peavarju saanud 30 perekonda ja isegi nende lemmikloomad. Mõlemad majutused on ette valmistatud perekondade konkreetseid vajadusi arvesse võttes.

Olen aru saanud, et läbi meie MTÜ oleme me loonud kanali, kus inimesed saavad aidata ja seeläbi tunda samasugust hingekergust, mida mina ise olen kogenud. Olgu see siis annetatud nukumaja või jalgratas, kohale tassitud diivan või kummut, värvitud sein vōi kleebitud tapeedipaan- iga hea tegu on loonud positiivse energiaringluse nii andja kui abivajaja vahel ja see suhtlus on miski, mis on minu jaoks olnud kõige väärtuslikum kogu selle keerulise perioodi jooksul!