Kui Venemaa Ukrainat ründas 24. veebruar 2022 ja meedias levisid pildid pommitamistest ja sellest, kuidas inimesed metroojaamades varju otsisid, siis said kõik need varude kogumise ja varjumise jutud minuvanuseliste (70-datel sündinud) inimeste jaoks reaalse mõõtme. Minuvanused on üldjuhul need, kes mäletavad vanavanemate jutte sõjast ja selle järgsest, okupatsiooni ja küüditamiste ajast. Oleme ise sündinud Nõukogude okupatsiooni ajal ja mäletame ka ärevaid aegu 1991, kui dessantväelaste kolonnid tänavatel liikusid. Ohutunne on alateadvuses olemas, aga see oli aastatega näilise turvalisuse mugavuskihi peale kasvatanud.

Lugesin meediast, et Kiievis on Euroopa kõige sügavamad metroojaamad ning need on hetkel kõige turvalisemad pommitamise ajal varjumiseks. Tahes tahtmata hakkasin mõtlema, et kuhu ma Tallinnas läheksin? Kuidas ma oma pere, lapsi kaitseksin? Metrood meil Tallinnas pole. Ma ei olnud sellise asja peale mitte kunagi varem mõelnud.

Üks võimalus on oma maja kelder. Tegelikult on meie maja all palju keldreid, millest osa on kellegi erakasutuses ja lukus ning teine osa lihtsalt aja jooksul anonüümset kola täis tassitud. Ma ei ole eriline hoidiste tegija, tüüpiline linnainimene, marju ei kasvata, seenel ei viitsi käia, oma kätega midagi teha enam ei oska. Ostan moosi turult või Facebookist, kui mõni tuttav kuulutab, et tegi laari ja paneb müüki, seega keldrit pole mul otseselt vaja olnud kümneid aastaid. Ma ei teadnud esimese hooga, kuhu ma isegi keldrialale viiva ukse võtme olen pannud, sest aastaid pole seda vaja olnud, aga nüüd tekkis huvi vaadata, mis seis seal siis on.

Sel aastal saigi ühistuga esmakordselt arutatud, kuidas need keldrid kolast tühjaks teha. Kuidas keldrite kasutus selgelt jagada ja kirja panna. Tegemise käigus tuli lisaks palju häid mõtteid, mida võiks ühiste ruumidena kasutada, saunast kuni pinksi lauani välja. Tegelikult oligi see kasutamata ruum igas mõttes. Aga eelkõige peaks arvestama, et need on kohad, mis kolast tühjad, kõigil elanikel sissepääs olemas ja kui vaja ohu korral varjuda, mis iganes põhjusel, siis majaelanike jaoks olemas. Ilmselt võiks seal olla ka toiduvarud jne, see on järgmine samm. Kortermaja ühistuga, kus kümme korterit, erinevad inimesed, erineva tausta ja mõtetega ega see kerge ei ole ruumide ühist kasutust kokku leppida, aga algus on tehtud.