1975.aastast sai meie koduks Kuremaa,Vooremaal. Tollel ajal olid järve äärs reas moonakatemajad, nende lähistel kivist saunahoone, mida küttis tallimees Jaan. Ikka paar päeva enne kui sauna sai. uumikas ja väga vahvate pesukaussidega ja vett võis ladistada ja meelsus oli alati hea. Sauna vabadel päevadel kasutati seda ruumi mitmel moel. Aga sellest ei pea ma pajatama. Meeleldi hakkasime seal käima, vaatamata korralikule vannitoale. Ka siis oli nii,et selja pesemiseks pakuti teenust ja vastuteenuseks sai seegi oma selja puhtaks. Nendeks aegadeks kui mälestus algas, oli Kuremaale kerkinud juba kohalik Lasnamäe ja tehnikumis mitusada õpilast. Ikka kasutati sauna… No ja ingeri naine Katri seletas, kuidas tema peale sõja Eestisse sattus ja kuidas esimene küljealune olnud puupink… mitte midagi ei olnud. No läks siis sauna, kaasas puuvillane riidetükk, et higistab ja nühib sellega ennast. Seepi polnud. Siis tulnud Katri juurde vanem naine ja ulatanud seebi, et tõmba noh seepi ka peale… Katri siis tõmbas seda hoopis juustele… paar päeva hiljem avanes moonakatemajas Katre toa uks ja sealt pisteti sisse seep!!!  See meenutus on mind ikka painanud. Vast sellepärast saigi Katrist ise abivalmis Inimene… No ja aeg läks ning Kuremaale kerkis suur uhke Saun-ujula, nüüd siis spaa-nimetusega. Aasta oli 1986. Külmal veebruaripäeval aga süttis Kuremaa loss ja kogu ujula vesi võeti kustutamiseks ja pidulik avamine jäi ära… Nüüd siis moodne saun, uhked riidekapid, uhke kohvik ja mitmes mõõdus eraldi bokse. Mingil ajal said kohalikud korra kuus tasuta seda külastada, nüüd enam mitte. Kuna vihelda ei tohi, siis saunavõlu kadunud… Tehnikum suletud, kadunud ka pisikene algkool.. .poodi pole. Küll aga on efektne Kuremaa Ujula paljudele mujalt tulnuile meeldivaks kohaks valitud. Endises kivist saunahoonest sai vahva rannahoone… moonakatemajadest on alles vaid 2… Paljud pered on enda keldritesse-kõrvalhoonetesse rajanud saunakesed. Ka lausa seinakapisuuruseid… vihtasid tehakse sedamoodi, et lisatakse ravimtaimi kaseokste vahele… Hüva leili!