No need nn. Soomesaunad läksid moodi. Iga asutus ehitas need kaugele inimasulastest ja tehti vägevad. Meeles Õisu Tehnikumi saun, kus pidasime piimavedaja Jüri 40.juubelit. 1976 oli see. Saun pandi kinni ja kokku kutsuti kogu kihelkond ja suguvõsa. Mina, oma 3 lapse ja mehega olime platsis. Oma vend siiski. Mis sest, et kasvanud eraldi ja haledalt. Meeles on see, et asutuse vara, rõõska- ja hapukoort toodi lauale suurtes kannudes. No ja võid lõigati iga roa juurde suure killuna… Oli tellitud koduõlu ja nurgas oli kast valge viinaga… Kui siis sauna tuli minna, oli hoiatus, et päevituskostüümiga, et avalik. No ja leil oli vingemast vinge ja seal sai end turgutada ringdušši all. Uus ja meeldiv kogemus. No ja istus üks nukker noorsand kuidagi eraldi, läksin temaga juttu ajama. Märkasin, et ka tema pole kraade manustanud nagu minagi. Siis aga vaatan, et mees kokutab… kokutasin vastu. Peatselt taipasin, et tema puue ongi kokutamine… siis varahommik leidis meid kallistamas, sest sain aimu, et ta pole joobes, vaid äpune… Kui lihtne piimavedaja sai pidutseda sellises saunas, siis – mismoodi asjad tegelikult olid??? Ikka sageli meenub…