Muhu ja Utajärvi sõprussidemed sõlmiti kümmekond päeva pärast Muhu valla pidulikku taastamist 1. oktoobril 1990, kui Muhus käis Utajärvi valla delegatsioon.
Esimest korda käis Muhu Põhikooli direktor Senta Room Soomes 1991. aastal. Vallavanem Jüri Räim pidas tähtsaks, et lapsed saaksid näha, kuidas maailmas elatakse. Vello Tikerpalu juhendamisel õppisid 40 Muhu koolilast ära mitmekesise taidluskava.
Soome sõiduks oli tol ajal vaja välispassi ja viisat ja Jüri Räim tegi nende hankimise ülesandeks Sentale, kui aega oli reisini ainult üks nädal. Senta sai kaasa nimekirja ametimeestest, kelle poole Tallinnas abi saamiseks pöörduda. Senta ütleb selle kohta, et „see oli üks asine asjaajamine. Ma ei ole elu sees nii palju tapelda saanud, kui ma siis nende ametnike käest sain“. Lisaks jooksutati Sentat ühe ametniku juurest teise juurde. Kui kolmapäeva õhtuks ei olnud asjaajamised kuhugi viinud, siis Senta istus bussi, sõitis koju ja istus Üügu pangale merd vaatama. Kuivatatud siiga süües mõtles ta, et on ikka paraja portsu otsa sattunud. Hommikul istus jälle esimesse bussi ja hakkas Tallinnas uuesti otsast pihta. Õhtuks ei olnud ta oluliselt kaugemale jõudnud kui eelmistel päevadel, aga ta kutsuti reede hommikuks tagasi. Reede hommikul antigi välispassid kätte.
Soome saatkonna ees oli meeletu mass inimesi, kes soovisid viisat saada. Sental oli päris uhke tunne, kui ta kutsuti läbi valjuhääldi sisse. Selleks tuli inimsummast läbi trügida ja tema selja taga lennutasid viisasoovijad ukse vahelt majja ka oma passid, millesse nad lootsid viisat saada. 17. mai õhtul kella neljaks oli Sental viisadega passid käes. Reis toimus 20. – 25. mail 1991.
Passid olid ka pillidel, mis kaasa võeti, kuid üks kannel, mis oli kaasas kui kingitus, oli ilma passita. Õnneks ei tekitanud see piiril probleeme. Soome minnes tuli deklareerida ka oma välisvaluuta. Sental oli üks USA dollar, mille ta deklareeris nii minnes kui ka tulles. Soomes anti nimelt vastuvõtjate poolt taskuraha, nii et igaüks sai ka midagi koju kaasa osta. Tol ajal oli see äärmiselt oluline, sest siin ei olnud sel ajal paljutki hädavajalikku saada. Senta tõi endale pumbaga termose, mida siin keegi veel näinudki ei olnud.
Helsinkis oli Utajärvi buss Utajärvi vallavanema ja haridusnõunikuga vastas. Sõit Utajärvi, mis asub Oulu lähedal, kestis kogu öö. Lapsed eriti magada ei mallanud. Söögid ja joogid olid kõik kaasa võetud ja ka laeva peal oli Jüri Räim lapsi sööma sundinud. Senta oli enne lastele just õpetusi jaganud, kuidas restoranist midagi kaasa võtta ei tohi, aga vallavanem oli kausi banaanidega ise laste ette tõstnud ja käskinud sealt kaasa võtta, nii et Senta õpetussõnad läksid kõik tühja. Vabanduseks võib öelda, et banaan oli selline puuvili, mida eesti lapsed ei olnud seni mujal näinud kui pildi peal või filmides.
Soome jättis kõigile unustamatu mulje. Muhu laste esinemine võeti soojalt vastu. Lisaks Utajärvile käidi ka Oulus, kus lastel oli võimalik aega veeta sealses teaduskeskuses, milliseid meil sel ajal veel ei olnud.
Kui välismaalased, kes Nõukogudemaad külastasid meenutavad sageli erilist lõhna, mis neile majadesse sisenedes vastu paiskasid, siis Senta mäletab Soomega seoses väga meeldivat aroomi, mis igal pool ninna lõi. See, kuidas ja milliste vahenditega kooli koristati, oli täiesti ennenägematu. Ka talupidamine oli veidi teistsugune kui meil. Ühes piimakarja kasvatavas majapidamises ei paistnud üldse lauta olevat. Tähelepanelikumal vaatlemisel selgus, et lehmad asuvad elumaja meenutavas hoones. Ei mingeid sööda ja sõnnikuhunnikuid, nagu meil oli tavapärane. Taluperemees ja-perenaine seletasid, et nad toodavad ju toitu ja seetõttu on puhtus iseenesestmõistetav.
Koolile toodi kaasa kirjutusmasinaid, mida siin ei olnud. Ka esimene arvuti koolile saadi seekord. Selle arvuti peal oli vaid kaks mängu. Kooli käsitöökabinet sai endale uue õmblusmasina, hiljem saadi suure ekraaniga teler. Tol ajal oli siin puudus ka kõige elementaarsematest tarbeesemetest. Soomest toodi kaasa muuhulgas ka koopiapaberit.
Utajärvi kooli juhataja ja muusikaõpetaja Risto Laitinen kinkis lastele plokkflöödid. Vello Tikerpalu õpetas terve klassi nendel mängima ja mitmekesise tantsu ja laulukavaga esineti ühel järgneval külaskäigul Utajärvi valla noortekeskuses ning Rokua tervisekeskuses.
Peale tarbekaupade saadi Soomest muidugi hulgaliselt uusi ideid. Paljudele asjadele hakati vaatama teistsuguse pilguga.
Eriti suur oli Senta jaoks kontrast Soome ja meie olude vahel, kui esimesel külaskäigul külastati Suvituuli hooldekodu. Muhus oli nõukogude ajal hooldekodu Pädaste mõisas ja sealsed olud ja see, mida võis näha Utajärvil, olid nagu öö ja päev. Tähelepanu äratas õpetajate ja õpilaste suhtlemine, mis tundus olevat sõbralik ja siinsete inimeste meelest isegi liiga familiaarne. Meil oli sel ajal õpilase ja õpetaja vaheline distants palju suurem. Samas oli Soomes tunda ühiskondlikku hierarhiat, mis oli sajandite vältel katkestuseta saanud areneda.
See reis oli esimene omataoliste seas. Hiljem tekkisid sidemed klasside vahel ja paljud Muhu Põhikooli õpilased on Utajärvil käinud. Eraldi koolitusreis korraldati õpetajatele. Kuna Muhu valla juhtkond – erinevalt Utajärvist, kus vallavanem on kogu selle aja olnud Kyösti Juujärvi – on pidevalt vahetunud, siis said Muhu ja Utajärvi vald sõprussidemete 25. aastapäeva 2015. aastal tähistada just tänu Senta Roomale ja Muhu Põhikoolile.
