Jah, justnimelt nii julm ja ebaõiglane see oligi!

Samal ajal kui mina õmblesin riidest nukke, oli minu sõbral kaks (!!!) Barbiet. Üks vist küll Sindy, aga mis seal vahet, kui neil nukkudel olid painduvad jalad, kontsakingad ja rinnad. Ulme! Pole vist vaja lisada, et see päev, kui ta oma vana Barbie mulle kinkis, oli lapsepõlve üks õnnelikumaid. Mängida oli küll raske, sest peigmehekandidaatidena oli Barbiele pakkuda ainult Buratinot ja krokodill Genat. Kenist ja muust roosamannast ei osanud siis isegi unistada.