Sillerdava järve kaldal, maalilise maastikuga ürgorus – Võistres.
Kes armastab rahulikku olemist ja kaunist loodust, suplust puhtas vees, ehedat puuküttega sauna ja romantilist kämpingu või telgipuhkust – see on see paik.
Telkimine
Puhkus privaatses kämpingus
Terviseelamused järvekaldal saunas
Meelepärane paadisõit kalamehele, saagiks haug ja latikas
Võib toimuda suurüritus – kokkutulekud ja muud peod.
Puhkus looduses paneb palged õhetama ja energiatühi keha laeb päikesepatareis. Katkematult voolab vesi puhtast allikast, mis kustutab janu ja puhastab keha.

Ilus ja ahvatlev – palju tööd, energiat ja tahtejõudu vajanud üheksakümnendate lõpuaastad ja kahetuhande algusaastad.
Lapsepõlv ja unistused möödusid selles paigas.
Koht järve kaldal oli nõuka ajal Viljandi Metsakombinaadi toimetada ja suved ning suvepäevad asutuse teha.
Möödas on Balti kett ja tornis lehvib Eesti lipp.

Aeg taas ärgata, tegutseda ja arendada. Algus nagu iga algus raske ja võimalik vaid läbi ime. Aastaid seisnud maa vajas koristamist, puhastamist risust, vanadest okstest ja rämpsust. Vanad saja aastased kännud ootasid välja juurimist, võssa kasvanud maa raiumist, raiumist ja raiumist…
Olid tühjad taskud.
Inimesed lahkusid küladest, läksid tööle välismaale.

Armastus kodu vastu, armastus maa vastu hoidis paigal. Kuna palgiveoks puudusid tööriistad, jõudsid esimesed palgid metsast koju reaalselt mehe turjal. Õnneks oli mehel rammu nagu karul.
Katusealused valmisid entusiasmist. Esimene kämping sündis vanast ajalehekioskist, mis on täna romantiliseks pesaks maailma kaugematest paikadest paaridele. Esimene muruniiduk valmis vanast Družba saest, saja aastased suured kännud ootasid välja juurimist, tööriistadeks kirves ja labidas. Abiks olid kevadised talgutööd. Kokku tulid sõbrad ja tuttavad.

Kõige selle möllu ja projekti kõrval toimis edasi argielu.
Eksisteerisid prügimäed, kus prügi ootas sorteerimist. Oli võimalus leida see, mille eest metalliostjad raha pakkusid. Tühi kott püsti ei seisa ja õhust ning armastusest kõhtu ei toida. Elamiseks oli vaja raha.
Terve pere hobi ja tahe kaunistada maad – palju mõtteid, keegi ei maga – ei mees, ei naine, ei tütar. Töötajad ja töölised olid tihti ühes ja kahes, vahel harva ka kolmes isikus- omanik, juhataja, kodulehe toimetaja, sekretär, administraator, korraldaja, ehitaja, remondimees, torulukksepp, elektrik, valvur, saunakütja, koristaja, pesupesija – võrdselt tähtsad ja vajalikud – üks ei toimi teiseta – väike, ühtne ja toetav meeskond.

Esimesteks külalisteks olid sõbrad ning tuttavad lapsepõlvest ja minevikust. Peale kodulehe valmimist algasid broneerimised. Inimesed tulid kokku üle Eesti, toimusid kokkutulekud, lõkkeõhtud, jaanipeod ja kontserdid. Külastajateks olid pered, kes hindasid rahulikku paika ja vaikust. Välisturiste puhkas Lätist, Leedust, Soomest ja Saksamaalt, Itaaliast ja Prantsusmaalt.
Suureks üllatuseks tuli valla poolt Kauni Kodu Tiitel ettevõtlus kategoorias. Sellele järgnes peaministri Tänukiri.

Mõne aja möödudes kutsuti valla poolt osalema projektis ja taotlema Euroopa Liidu toetust. Uhkel ja töökal eestlasel ei olnud tahtmist, sest bürokraatia kustutas siiraid ja teotahtelisi inimesi. Peale mitmeid kutseid löödi käed.
Suurim tagasilöök on südamevalu. Inimene on aastaid oma jõududega, põlvili, maad harinud ja arendanud. Siirusest ja puhtast südamest midagi ilusat loonud. Ühel päeval astub vahele bürokraat ning algab kahtlustamine ja usutlemine.
Munakivi teed on tassitud sõbraga külg külje kõrval, kivi haaval. Idee tuli lagunenud lauda müürist ja soovist pehme, sooalune järve äär kaunistada ekstreemse teega ja pääseda loodusele lähemale. Vene „põkale“sai elu sisse puhutud ja kivid järve äärde sõidutatud. Iga kivi on kaks korda sülle võetud, et ta leiaks oma koha.
Peale mõnda aega valminud kiviteed leidis seadus, et kivid järvele liiga lähedal ja nägi ette kivide ülesvõtmist. Oma maa peal silmale ja külale kaunis kivitee ei mahu bürokraatiasse, ei mahu paberile. Unistus ja mitmed aastad valu ja vatti saanud vaev jooksid tühjaks vaevaks. Emotsionaalne valu kriipis hinge.

Saabus Euroopa Liidu toetus.
Puhkeala laienes, valmisid uued kämpingud, saabusid uued puhkajad, lummatud olid ka varasemad kliendid, kes leidsid aega ja tahtmist tagasi tulla. Õigustatud sai teadmine, et bürokraatia murrab hinge ja tekitab pettumustundeid, pärsib vabadust.
Humoorikas hing ja süda on õiges kohas ning võib alata uus päev. Jätkub poolik töö ning suur rõõm võõrustada külalist.
Parim palk on tänu, parim palk on õnnelik inimene, kes lahkumise hetkel tahab veel viivuks jääda, hinges parim emotsioon.
Suureks väärtuseks on ausus, pere, fännata suhteid, olla paindlik, armastada inimesi.
Üks teadmine – kui hinnas on ürgne paik, loodus ja rahu.
Tegemine kogu hingest ja tegemine südamest – see on kullahinnaga. See jätab jälje ja kaunistab Eestimaad.

Vaatamata keerulistele asjaoludele ja rasketele katsumustele aitab tahtejõud ja armastus elu vastu
äril kesta ning püsida.

Jaanuar 2017