ERMERM

Asjad, taaskasutus ja prügi

Asjad, taaskasutus ja prügi Lisatud: 24.08.2022

1. Asjad ja tarbekaubad
– Millal saavad asjad vanaks või kasutuks? Kas kõik esemed, tarbekaubad või tehnika vananevad sama kiiresti?
Kindlasti mitte sama kiiresti. Vana tundub asi siis, kui sellel on näha juba palju kulumisjälgi (tehnika puhul ka virtuaalseid kulumisjälgi, st kui sellele tekivad mingid rikked või see töötab aeglaselt). Kasutu ese on juba see, mis ei ole enam võimeline oma funktsiooni täitma. Samas ka siis, kui endal ei ole enam seda funktsiooni vaja, isegi kui ese on veel korralik.
– Kas teil on kodus asju, mis on oma vanuse tõttu hoopis väärtuslikud? Miks te neid alles hoiate? Milliseid tähendusi need omavad?
Mul pigem ei ole selliseid vanu väärisesemeid. Kuna ma kolin väga tihti, üritan omada võimalikult vähe asju, mida ma otseselt ei kasuta.
– Kas teil on kodus vanu ja kasutuid asju? Mis te nendega teete või mida te plaanite nendega teha?
Palju neid ei ole, aga ikka kipub kogunema mingisse karpi või sahtlisse asju, millest tahaks lahti saada, aga millega ei ole jõudnud veel tegeleda (need on eelkõige sellised asjad, mis võiks minna taaskasutusse või jäätmejaama, st sellised, mida lihtsalt prügikasti ei viskaks). Näiteks väikesed elektroonilised vidinad (nt nuppudega telefon, kehvad nööpkõrvaklapid).
– Kas teil on kodus katkisi asju? Mis te nendega plaanite teha? Kuhu te tavaliselt viskate katkised asjad või olmetehnika? Mis olukorras on asjad lõplikult katki?
Üks katkine mikser on. Sellega oli mõte, et äkki saaks seda veel kuidagi parandada, praegu ootab see lihtsalt seda, et keegi tegutseks ja päriselt järele uuriks, kas on lootust. Muidu tuleb see viia kusagile kogumispunkti.
– Kas te olete oma elus mõnda tarbekaupa, kodutehnikat või sõiduvahendit parandanud? Miks ja kuidas? Milliseid tehnilisi teadmisi ja oskusi see nõudis, kuidas te neid õppisite? Milliseid vahendeid see nõudis?
Olen parandanud nt ratast (või lasknud parandada, kui endal vajalikke oskusi pole; rattaid ja rattakumme olen peamiselt ise vahetanud). Parandan ka riideid ja jalanõusid. Kui pole millegi parandamist otse kelleltki õppinud, guugeldan tavaliselt.
– Kas olete kunagi vanu, kasutuid ja katkiseid asju või tehnikat viinud jäätmejaama? Mida ja miks? Kuidas te need sinna viisite?
Olen viinud nt vana mööblit, vanu cd-sid, kindlasti veel midagi. Katkise mööbli puhul ei olekski väga muud võimalust, see on nii suur, et seda naljalt niisama ära ei viska. Ja muidu eelkõige põhimõtte pärast, et käituga jäätmetega võimalikult vastutustundlikult. Transpordiks on olnud auto või suuremate asjade puhul laenatud mikrobuss.
– Kas ja milliseid asju te olete edasi andnud või pärandanud järgmisele põlvkonnale? Kas ja milliseid asju teile on antud või pärandatud vanematelt või vanavanematelt? Kas ja kuidas te neid kasutate?

2. Taaskasutus ja ringmajandus
– Kas te olete kunagi vanu ja kasutuid asju viinud taaskasutuskeskusesse? Mida ja miks?
Olen viinud taaskasutusse mitmeid kordi riideid, mis on veel korras, aga mida ma enam ei kanna. Esiteks kuna ma tahan võimalikult vähe asju ära visata ja teiseks, kuna need ettevõtted või kogumispunktid, kuhu ma olen riideid viinud, on vähemalt osaliselt heategevuslikud.
– Kas te olete ise ostnud kasutatud kaupu või tehnikat? Mida ja kust kohast? Kas te eelistate osta poest uut kaupa ja tehnikat või mujalt kasutatult?
Eelistan praktiliselt alati kasutatud asju osta, kuna ei taha, et minu pärast uusi asju juurde toodetakse. Riideid ja jalanõusid (v.a sokid ja aluspesu) ostan tavaliselt kaltsukatest. Vähe kasutatud jalanõusid, mis nt pole kellelegi parajad olnud, ostan tihti ka veebiplatvormide kaudu, kus inimesed otse müüvad.
Enamikke asju otsingi kõigepealt nendelt veebiplatvormidelt, Eestis Facebook Marketplace’ist, aga tihemini Austrias Willhabenist. Kui sealt ei leia ja midagi on kohe vaja, ostan tõenäoliselt uue asja. Viimati ostsin nt Willhabeni kaudu matkapüksid. Varsti läheb mul vaja õlgkübarat vms ning olen juba Willhabenis ringi vaadanud, loodetavasti leian sealt õige suurusega kübara, aga kui mitte ja kui otsimise aeg otsa saab, ostan ikkagi uue.
Tehnikat olen ostnud pigem uut, kasutatud tehnikast tulevad meelde kahed kõrvaklapid. Viimati kui uut telefoni otsisin, vaatasin veebipoodi Refurbed, kus müüakse kasutatud ja üles putitatud telefone, arvuteid jms. Aga lõpuks ostsin hoopis uue Fairphone’i, kuna see on õiglase kaubanduse toode ning selle eluiga võiks olla sellevõrra pikem, et ma saan sellel üksikuid osi ise välja vahetada ega pea nt aku läbiminemise korral kohe uut telefoni ostma.
– Milliseid taaskasutatud materjalidest toodetud kaupu olete ostnud? Kas teil on mõned kindlad tooted või brändid, mida te ostate just sellepärast? Mida te arvate taaskasutatud materjalidest toodetud kaupadest?
Mulle väga meeldib mõte taaskasutatud materjalide kasutamisest. Kuna olen rohkem second hand šoppaja, siis mul eriti taaskasutatud materjalidest asju ei ole. Aga mul on näiteks taaskasutatud materjalist (ei mäleta täpselt, millest) Spiritjooga retuusid.
Sõprade jalas on silma jäänud Kira jalanõud ja usun, et kui kunagi on vaja nt uusi saapaid, võin ka ise nende tooteid osta.
– Kas te jälgite poes märgiseid toodetel ja kaupadel? Milliseid te jälgite ja miks? Kas te teete selle põhjal ostuvalikuid?
Uute toodete puhul jälgin, eelkõige: õiglane kaubandus, ökomärgis, taaskasutatud materjalid, vegan. Eelistan nende märgistega tooteid, nii et need mõjutavad valikut päris palju.

3. Prügi
– Mis on teie jaoks prügi? Milline pilt, heli või lõhn seondub teie jaoks prügiga? Kas kõik, mis teie majapidamises elutegevusest üle jääb, on prügi? Kuidas „väldite“ prügi tekkimist?
Prügi on miski, mis on oma eluea ära elanud, mis ei ole enam kasutuskõlblik.
Esimesena tuli meelde selline rõve prügivedeliku lõhn, mis vahel prügi ära viies ninna kargab, kui keegi on midagi prügikasti visanud, kust vedelikku välja imbub/voolab. Kui peab prügikoti prügikasti sees konteinerini tassima, et vedelik trepikoja põrandale ei voolaks.
Prügi tekkimise vältimiseks katsun oma ostud korralikult läbi mõelda, osta ainult nii palju toitu, kui ma ära söön, kui midagi enam vaja ei lähe, anda see kellelegi edasi või viia taaskasutuskeskusesse. Vanadest joogipudelitest lillevaaside meisterdaja ma samas ei ole, vähemalt siiani mitte.
– Kas te sorteerite olmeprügi? Miks te seda teete? Kas te olete seda alati teinud? Millal te hakkasite seda tegema? Mis sorteeritud prügist edasi saab?
Sorteerin prügi võrdlemisi hoolikalt, ei mäletagi, millal ma sellega täpselt alustasin. Ikka palju aastaid tagasi. Erinevates elukohtades on olnud erinevad võimalused prügi sorteerimiseks, näiteks praegu Viinis häirib mind väga, et plastpakendeid ei saa sorteerida, need põletatakse koos üldprügiga ära. Isegi mitme aasta järel käsi ikka tõrgub kohati pakendit tavaprügisse viskamast.
– Kui te sorteerite olmeprügi, siis kuidas te seda oma kodus korraldate? Milliseid jäätmeliike te sorteerite? Mille põhjal te otsustate, kuhu midagi visata või viia? Mis aitab sorteerimisele kaasa ja mis seda takistab?
Viinis sorteerin eraldi paberit-pappi, metallpurke-plastpudeleid-joogikartonge ja biojäätmeid. Tallinnas sorteerin paberit-pappi, pakendeid, biojäätmeid ja taarat. Lisaks jäätmeid, mida tekib harvem ja mis tuleb viia spetsiaalsesse kogumispunkti, nt patareid (nendega on küll lihtne, sest neid kogutakse enamikus poodides). Viin jäätmed lähimasse vastavasse konteinerisse. Sorteerimisele aitab kaasa see, kui konteinerid on kodule hästi lähedal. Kohati pean kodust natuke eemale kõndima, aga mitte rohkem kui mõne minuti kaugusele, see ei takista. Aga kui näiteks minu linnaosas ei ole tihedalt biojäätmeete konteinereid, siis jätan need ilmselt sorteerimata.
– Milliste jäätmete puhul olete kõige rohkem segaduses, kuidas ja kuhu neid viia?
Ravimid ja muud mingid ohtlikud jäätmed.
– Kuhu ja kuidas te viite muud jäätmed, näiteks patareid ja akud, ehitusjäätmed (sh ehituskeemia) ja vanad ravimid?
Patareisid saan viia kodu lähedale poodi. Ehitusjäätmeid ei ole mul eriti tekkinud, aga mõned korrad olen küll otse prügimäel käinud selliseid asju koos vana katkise mööbliga ära viimas. Vanad ravimid ja katkine elektroonika kipub mul kauaks koju seisma jääma, kuna mul on tunne, et nende äraviimine on keerulisem ja kui kodu veel päris üle ujutatud ei ole, on motivatsiooni natuke vähe. Samas üks vana elektroonika kuhi on juba üsnagi häirima hakanud ja olen mitu korda juba peaaegu selleni jõudnud, et vaatan, kuhu pean minema (see võtab tavapärasest kauem aega, kuna mul on mitu kodu ja selles kodus veedan kõige vähem aega; põhikodus oleksin need ilmselt juba ära viinud).
– Kas olete kunagi jäätmeid või prügi viinud jäätmejaama? Mida ja miks? Kuidas te need sinna viisite? Mis jäätmetest edasi saab?
– Kus märkate prügi teie elupiirkonnas, näiteks linnas, maal, külas, mets, mereääres või meres? Kas olete kasutusele võtnud teiste poolt ära visatud prügi või jäätmeid?
Jah, nii linnas kui ka metsas. Teiste poolt ära visatud prügi ma kasutusele võtnud pole, küll aga olen seda linnast väljas korduvalt kokku korjanud ja ära visanud.
– Kas olete osalenud prügikoristamise talgutel?
Talgutel vist ei ole, pigem nopin looduses käies üksikuid asju üles ja viskan ära.