1980ndate lõpus müüdi bensiini ametlikult vaid riikliku müügivõrgu kaudu. Olid riigi- ja eraautode tanklad. Tartus oli 2 eraautode tanklat ja bensiini müüdi ühe auto kohta 20 liitrit kuus koos märkimisega auto tehnilisse passi. Moskvitši bensiini kulu oli kuni 11,5 liitrit 100 km kohta aga korras “Lääne auto” kütusekulu võis poole väiksem olla. Auto rehve müüdi 2 tükki aastas ja märgiti ka tehnilisse passi. Kui neid üldse õnnestus kuskilt müügilt leida. Autokütuseid arvestati nagu strateegilist kaupa ja sellega tegelemine arvati riiklik monopol olema.

Esimene eraettevõte, kes sellest barjäärist läbi murdis ja alustas bensiini müüki eraautodele oli kooperatiiv “Avar”. Lisatud videol on esimese avaliku eratankla algus Eestis. Asus see Tartu linna piiril, sest ametkondade ja partei vastuseisu tõttu ei lubatud linna piiresse uut tanklat rajada. Erafirma ei saanud bensiini ka raudteed mööda Eestisse tuua, sest raudtee terminaalid olid ühtses riiklikus alluvuses ja need keeldusid erafirmat teenindamast.