Eellugu on mosaiikidele põrandal ja bordüüridele Tipu talus Päikeseloojangu templikeses, mille enamuse teostajaks ja plaatijaks oli Aivar Lepik. See on tema lugu.
Aivar oli juba mitu aastat maadelnud vähiga, käinud operatsioonidel ja saanud mitmed satsid keemiaravi. 2014. a. mai kuus käisime vahelduseks 3D kino, aga kahjuks sai ta seal hoopis põrutuste tulemusena seljatrauma, väikse mõra näol lülisambas. Ju oli keemiaravi organismi niivõrd palju nõrgestanud. Muidugi põhjustas see valu, mistõttu hoidis Aivar oma ülakeha (30-40 kraadise nurga all) tugevalt ühele poolele kaldu.
Kuna olen joogaõptaja ja ka joogateraapiat siis juba õppinud, koostasin Aivarile spetiifilise harjutuste kava. Tõsisem harjutamine algas juuni keskpaigast. See nägi välja nii, et olin ise juures, toetasin ja parandasin, kui vaja. See kestis nii terve suvi, 1 x päevas. Märkamatult olid valud kadunud ja kõveras ta ka enam ei käinud. Lõpptulemusena oli suve lõpuks Aivaril seline vorm ja tahtmine plaaniga hakata maakivi keldrit renoveerima. Keldriehitus, mis on maakivist, tähendab kividega rassimist, liiva-, mulla- ja seguämbrite tassimist ja kõiksugu muud füüsilist pingutust nõudvat tegevust, esmalt muidugi vana lammutamist. Ehitamine, see on ju uue loomine, mis inspireerib, annab jõudu.
Võib tekkida küsimus, et miks see kelder nii tähtis on? Sest keldri peale ehitas Aivar edasi õues istumise koha, mida nimetatakse Päikeseloojangu templikesks. Seal asuvadki ägedamad bordüürid ja põrandamosaiigid.
Pilt on tehtud tipu talus Tartumaal