Kuna me kõik teame, et hetkel on Eestis ja ka terves maailmas kriitiline olukord, siis selline on minu vaatepilt: Mina isiklikult sain COVID-19, tuntud ka koroonaviiruse nime alt, teada jaanuari keskpaigas. Uudiste ja artiklitega hoian end kursis harva, mistõttu ei tea täpselt palju on haigestunuid või surnuid. Paari kuu jooksul on haigestunute arv tõusnud küll kõrgele, aga tänaseks päevaks tundub, et lõpuks hakkab siiski taanduma. Infot saab näiteks ETVs Televisiooni ja Eriolukorra pressikonverentsi vaadates või Kanal2 Reporterist, ka kõik ajalehed kirjutavad COVID-19 tagajärgedest, samuti erinevad sotsiaalmeediakanalid.Ise kuulen viimaseid andmeid pigem sõpradelt ja pereliikmetelt, kellega aeg-ajalt teema üles võtame. Oleme arutanud, mida uudistes ja sotsiaalmeedias on selle kohta öeldud ja minu arvates on kõige mõistlikum usaldada uudiste kanaleid, kuna sotsiaalmeedia pole just kõige tõesema infoga tihtipeale. Viirusest tehtuid nalju olen ka näinud, kuid ei jälgi ja ei leia ka põhjust selleks. Minu arvates on kõige mõttetum, kui inimesed teevad sotsiaalmeedias haigestumistest nalju ega mõtle selle peale, kuidas need võivad mõjutada viirusega lähedalt seotud inimesi (haigestunuid või nende lähedasi). Mina ise aga pole ega hakka selliseid asju sotsiaalmeediasse postitama, kunagi ei tea, millal see haigus meid ennast või meie lähedasi tabab. Mina isiklikult ei väldi infot epideemiast, aga ei istu ka ninapidi uudistes koguaeg. Õnneks hakkab epideemia vaikselt kahanema ja varsti loodetavasti saame tagasi tavaeludele, kuid me peame ikkagi ettevaatlikud olema. Järgime 2+2 ja oleme terved.