Omal ajal kasvatasime maasikad ja müüsime neid põhiliselt Tallinnas Keskturul. Olid ajad! :D Maasika-aeg oli ülimalt pingeline, uneks jäi ehk neli tundi ööpäevas vaid – ja nii kolm nädalat järjest kohe kindlasti. Kui mõtlema hakata, meenub neist maasikamüügiaastaist lugusid igasuguseid – aga üks on eriti eredalt meeles.
Oli varane hommik, rahvast veel turule ei lastud, aga müüjad olid kohal ja oma kraami juba enam-vähem välja sättinud. Nii ka meie. Jalutasin siis turul ringi, nagu mul enne müüki tavaks ja vaatasin, mis toimub. Ning sattusin ühe stseeni peale, mida ei usuks, kui ise poleks näinud. Üks müüjatest, paksult krohvitud vene emakeelega täissale proua kriiskas üle turu ja tagus jalaga ühte maas pikali olevat elu hammasrataste vahele jäänud vanemat meesterahvast. Kujutage omale pilti ette: vene mammi, kiiskavates-küütlevates liibukates, mis iga – tõesti IGA! – ihuvoldi ja -prao ilmarahvale imetlemiseks välja joonistas, kõrge kontsaga kingades, paksult erkroosadeks võõbatud mokkade, kõrgele üles seotud juuksepahmaka ja niisuguse suuvärgiga, et Nõukogude sõjaväe lipnikud suu ammuli vahtima jäänuksid… Ja peksab jalaga maas pikali olevat kodutut, kes siis tema toiduletilt pudeli toiduõli ja midagi vist veel varastanud oli (kraam vedeles mehikese kõrval maas). Minu süda ei kannatanud seda asja välja, läksin vahele ja katsusin tollele fuuriale meelde tuletada, et mõlemad, nii ta ise kui see õnnetu kodutu on inimesed ja et… Ega ma kaugemale ei jõudnud oma jutuga, prouakese raev pöördus juba minu vastu. See andis eelmisele ohvrile õnneks võimaluse püsti tõusta ja ära minna. Käis teine hiljem veel rohkem kui ühel aastal meie maasikaleti juures välja praagitud maasikaid küsimas ja mõne sõna juttu ajamas. Lõpuks tegi see situatsioon mulle naljagi ning rõve venekeelne sõim, millega mind üle valati, oli nii sürr, et vihastamise asemel hoopis nalja tegi. Loo puänt minu arust aga oli selles, et kui oma ringkäigul tolle müüja leti juurest uuesti mööda läksin, seletas too parasjagu ühele oma sõbrannale, mis kõik juhtunud oli. Peale vilksti kõrvalpilku minule lisas ta oma jutule veel “И еще этот колхозник, б**дь!”…