Leviv koroona viirus on päris palju muutnud meie igapäeva elu.
Kõige suurem muutus on seoses hommikuse ärkamisega. Enam ei pea tõusma kell 7, vaid 9:30. See on seoses haridusasutuste sulgemisega. Meil on peres 3 kooliealist last. Mina ja mu vanem vend same üldiselt õppimisega ise hakkama, kuid mu väiksem vend õpib alati koos emaga. Õnneks minu ema on kodune. Meil on kindel päevaplaan, ärkame kell 9:30, siis sööme ja hakkame õppima. Õhtupoole on meil vaba aeg või kodused tööd. Magama saame minna hiljem kui tavalistel koolipäevadel. Meil on vabadust rohkem ise oma asju otsustada (mida ja kunas õpime), distsipliin kasvab. Negatiivseteks külgedeks on laiskuse tekkimine ning ülesöömine.
Muutunud on ka see, et me ei käi enam eriti kodust väljas, ainult toidupoes ja sedagi tunduvalt harvem kui tavaliselt. Süüa käib ostmas ema üksinda.
Õnneks me elame maakohas, oma majas ja ei pea kartma et õue minnes keegi viirust levitab. Mul on ka 2-aastane õde, kes vajab palju tähelepanu. Veedan oma aega põhiliselt temaga.
Meie pere on karantiinis olemise reeglitest väga tõsiselt kinni pidanud. Oleme olnud ainult kodus, teiste inimestega kokku puutunud ei ole. Suhtleme lähedastega ainult interneti teel. Mõneti on see aeg isegi nauditav olnud.