See oli tõepoolest tormiline aeg. Mitte ainult igapäeva- vaid ka mu isiklikus elus. Olen alati hullumeelne konserveerija (nagu mu sõbrad mind nimetavad) olnud, viimasel ajal on mõned töökaaslased ka mu perekonnanimeks Seen pannud, sest olen teeninud seeneretseptide osas usalduse. Töötan täiesti tavalise köögitöölisena ühes Eesti tunnustatud kohvik-restoranis Fellin, mis asub Viljandis ja kuhu tasuks alati sisse astuda ning mul on suur rõõm tõdeda, et meie professionaalne ja nüüd juba igati tuntuks saanud peakokk Margo Paluoja minu tol kaugel ajal kujunenud maitsemeelt usaldab. Olin vist ajast ees, sest tolleaegse NSVL piirides reisimine polnud probleemiks ja igalt selliselt elu poolt (õnneks) pakutud võimalusereisilt tõin kaasa mitte tühiseid suveniire, vaid maitseaineid. Ja mis siin salata – tolleagne (ja mitte ainult tolleaegne, ma loodan) Taga-Kaukaasia või Kesk-Aasia turg oma võimalustega, annaks silmad ette ka tänapäeva kulinaaria asjatundjatele. Töötasin tol ajal õpetajana ja kui mu perekonnatuttavad meile külla tulid, arvasid nad, et riiulil olevates kartoteegikarpides on mu õpilaste andmed, vanemate kontaktid ja kõik muu kooliga seonduv pudi-padi. Tegelikult olid seal korralikult süstematiseeritud liha-, veise, linnu-, köögivilja-road, supid, magustoidud, salatid, hoidised jne. Õnneks on mu tütar läbi kõigi segaste aegade selle kartoteegi suutnud säilitada ja ka oma abikaasas kulinaariahuvi tekitada. (Tal isegi ilmus sel aastal selleteemaline humoorikas raamat “Sööme sõnu” (Üllar Myraks Priks) ja mul on selle üle vaid suur heameel. Nüüd jälgin lihtsalt huviga, kuidas sousti-kartuli-kotleti peal üles kasvanud väimees end selles lõputult elamusi pakkuvas toidumaailmas avastab ja ajakirjanikuna on tal õnneks võimalus seda ka teistega jagada.

Elame nüüd uues ajas, talongid on ammu unustatud, peaaegu alati aitab meid retseptiotsinguil (kui vähegi oidu leidub) kõikvõimas Interneedus, aga meenutan ikkagi südantsoojendava heldimusega neid aegu, mil sai vaatamata diskomuusika tapvale pealetungile Bee Geesi ja biitleid kuulates ning keel suust väljas ajakirjadest retsepte välja lõigata ja neid püüdlikult kartoteegikaartidele kleepida.