See oli aastal 1923, kui vanatädi oma noorema tütre Helmi sündimist ootas. Siis nägi ta unes, et keski ratsamees tuleb ja ütleb, et vend Ants on surnud. Vanatädil läks see unenägu meelestki äragi, aga kui ta õhtul läks sauna puid juurde panema, oligi Ants sauna manu. Hobuse seljas nagu unenäoski. Ants ütles vanatädile: “Ära nüüd ehmata”. Eks vanatädi oli lapseootal ning ehmine võis lapsele kahju teha. Järgmine päev sai vanatädi teada, et Ants oligi surnud. Jo tuli sauna viimast korda mõskma.
Seda sauna ei ole enam. Metsavennad põletasid maha. Ei teagi, kas meelega või poolkogemata. Eks nad käisid pärast pererahvast ikka ennast saunas pesemas. Metsavennad olid teada mehed ning ehitasid ka uue sauna. Kui mõnda võõras tuli, siis viskasid ennast koos palgiga rohu pääle maha. Siis polnud näha. Uus saun ehitati teisele poole oja ja metsale lähemale. Lugu juhtus Viljandimaal Tänassilmas, täpsemalt Soldati külas.