Mu vend Kaido, kes on sündinud 1986. aastal, rääkis, et käpsidega mängiti kahekaupa, mängu alustaja selgitati välja nii, et mõlemad lõid käpsi maha, kellel pilt pealpool, see alustas. Kui jäi viiki, siis visati niikaua, kuni ühel pilt pealpool. Algul mängiti slämmeriga peale lüües, need sai lööja endale, millel pilt ülespoole jäi. Aga slämmer lõhkus neid käpse ja siis mängiti nii, et löödi lihtsalt see ports vastu maad. Tehti ka panuseid – mõlemad panid mängu näiteks 5 käpsi. Vend rääkis veel seda, et kuna tol ajal koolis absoluutselt kõik mängisid nendega, siis taheti seda lausa ära keelata – nagu hasartmäng või nii.
Kaido ütles: „See mängimine oli massiline, hilineti tundidesse sellepärast.“

Huvitav, et vanus ikka määras selle mängu puhul palju, vend on minust 3 aastat noorem, aga mina mäletan, et minu jaoks tundus see absurdne ja nõme ajaviide – ei haakunud enam kuidagi.
Aga ta rääkis veel teisest mängust – Turbo nätsude paberitega mängiti analoogselt. Pandi neist kuhil maha ja siis käega nagu tõmmati neist üle, nii et need lendasid õhku ja siis oli samamoodi – mis maandusid pilt ülal, need sai endale.