Vähi diagnoosiga lood lõppevad tihti ühtmoodi, nii ka minu peres. Mõned tähelepanekud. Abikaasa, 74-aastane mees, kukkus ehitusel ja murdis selgroo. Ligi 3 aastat kestnud elu alakeha halvatusega lõppes meil verevähi diagnoosiga. Selle diagnoosi saime vaid 2 kuud enne surma.

Abikaasa viibis hooldusasutustes, kus arstlikku jälgimist ei toimu, ei oska arvata, millal tekkis vähk. Esimene šokk oli meile ja abikaasale, kui tuli anda allkiri, et antibiootikumidega ravi lõpetatakse ja nõusolekut tuli kinnitada abikaasal allkirjaga. See oli ränk. Vähist ei olnud juttu, aga mõistuse juures inimene sai aru, et kirjutas alla surmaotsusele.

Mina sain ränga teate, kui abikaasa viidi PERH-s 11. korrusele ja onkoloog soovis minuga kohtuda. See oli väga inimlik. Kahjuks ma ei mäleta selle noore arsti nime, aga ta oli  i n i m e n e.

 

Küsimused ja tähelepanekud:

Kas vähk, s.h. verevähk, on nakkav? Käisin iga päev ja ülepäeva abikaasat külastamas. Olin tema juures ka lahkumise hetkel. Pool aastat on möödas ja enda tervis on nii kehvakene, et pani mõtlema, sest PERH-s nõuti lühikülastusel kaitseriiete kandmist.

Lõpp saabus Diakooniahaiglas. Minu kogemustest. Ärga jätke oma lähedasi lahkumise eel üksi. Nägin, kuidas oodati külastusi, samas korralik toit on alles diakoonias, enne seda pika aja jooksul vajab ka väga haige inimene lähedase hoolt ja armastust – käe hoidmist. See on ränk, kui tunned, et käsi jääb nõrgemaks, aga seda on vaja.

Sellel teel tuli palju näha hooletust, aga Diakooniahaiglas töötavad tublid ja hoolitsevad inimesed.
Soovin dr Everausile ja kõigile onkoloogidele ikka lootust, et saabub ka see päev, kui vähk seljatatakse.

 

Vähi nakkavuse kohta vastab dr. Hele Everaus, et praegusel ajal ei ole mingeid tõendeid eri vähivormide nakkavusest tavakontaktide korral ehk kui üle ei kandu veri. Väga madala immuunsusega haiget tuleb ennast kaitsta väliste haigustekitajate eest, mida patsiendi külastajad endaga kaasa tuua võivad. Sellest ka külastajatel kaitseriiete kandmise vajadus.