Olin sellel ajal koolis muusikaõpetaja ja viisin lapsi vahete-vahel ka muusikateatrisse. 8. klassi programmis oli teemaks ballett ja sobivasti oli Estonia teatri mängukavas [1999. aastal] eesti esimene ballett “Kratt”. Arvasin, et tegin piisavalt eeltööd. Kui aga esimene vaatus läbi sai, tuli üks noor minu juurde ja küsis, et miks midagi ei räägita? Seletasin siis, et ballett ongi selline žanr, kus mõtted ja tunded väljendatakse liigutustega. Teise vaatuse alguses tormasid tantsijad lavale, hüüdes – “Raha, raha, raha!!”……..et siis ikkagi mitte ainult liigutustega….

Üks vahva noor inimene tuli seda etendust vaatama korralikult varustatuna, ühes pintsakupõues suur koka pudel ja teises maksi krõpsupakk. “Aga kinos võib ju süüa!?”