See oli 1987. aastal. Toimumas oli suvel noorte laulupidu ja mina nii 10-aastane.
Valiti meid kooli lastekooriga laulma laulupeole. Põnev! Viimasel või eelviimasel õhtul selgus, et kõigil vaja kanda sellist punaste lintidega peapärga, mille siis kõik pidid ise papist ja atlasriidest valmistama. Ja peale läikivad metallhelmed kleepima.
Ema siis viimase öö muudkui valmistas ja kleepis (kummiliimiga jäid helmed ka hästi peale).
Aga memmekas nagu ma olin, Tallinn tundus kauge ja võõras, mitu päeva kodust eemal. Kõik see pani mu kõhu niimoodi valutama, et järgmisel päeval ma laulupeole koos teistega ei sõitnudki. Ärevus, mis muud.
Aga valminud peapärga kandsin terve suve. Kodus, muidugi.