Elame nüüd linnas, Pärnus. Linlastel keldrit ei ole, aga meil on garaaži juures külmaruumid, kus hoiame oma varusid: konserve, moose, õunamahla ja muud. Maja garaažiosas on kaks ruumi ilma kütteta, seal on riiulid ja varud. Külma talvega on seal +2 kraadi.

Varumine on meil nagu rohkem elustiil, õde ütleb ka, et teie olete ju need varujad. Kui on seente aeg, siis korjame seeni ja marju ning teen neid sisse.
Abikaasa on kalamees ja harrastusjahimees, teeme konserve. Mõni hooaeg on eriti helde. Kilone makaronipakk on mul alati kapis. Müslibatoonid nädalaks. Uuendamine on küll juhuslik, aga seda kõike kulub ja otseselt pahaks ei ole midagi läinud.
Kodus on meil viieliitrine veekanister, kuhu oleme varunud vett.
Akupangad on olemas ja mees kontrollib, et oleks laetud.
Meil on ka võimalus sugulaste juurde maamajja varjule minna, kui peaks vajadus olema. Meie maja on jusiiski merele avatud ja tuultele valla.

Mees on mul ka Kaitseliidus ja teab Ole valmis! juhiseid, on käinud õppustel ja saanud sealt teadmised. Mehe vanemad on olnud ka omal ajal (2005.aastal) jaanuari tormis hädas, vesi oli esimesel korrusel ja välja ei saanud.