ERMERM

Lapsepõlve saun Krootusel…

Minu saunalugu Lisatud: 07.12.2023

Autor: Ene - 1942

Sündisin sõja jalgu Krootusel (Kruutuse), kolmas laps olin. Väike põhjapoolne moonakatemaja toakene … nadi, aga samas – eleter oli sees. Pisikene lamp, kontrolliti, et suuremat pessa ei paneks. Seina peal oli krapiraadio, see andis teada, et kui juhtub sõjaks minema… sahises seal päevast päeva… takkajärgi tean,et seal ammutasin suure maailma uudiseid ja et meil kelle polnud, oli see ka ajanäitaja… Moonakatemajas oli kahe pere peale ühine vöörus, sealt kulges kahte lehte. Köök, väikese akna, suure pliidi ja ahjusuuga. Pliidi kõrval solgipang, selle kohal veeämber kopsikuga. Solgipang oli ka öiste hädade tarbeks, see tühjendati siis maja nurga taha… no ja pessu pandi meid vist harva, oli mingi tsinkplekkkauss vaid. No aga ümber mäe viis tee alla moonakatemajast, paremale keldrimäele, kust sai mõisa häärberi ja lautade juurde. No ja selle mäe all oli palkhoone, tundus, et maasse vajunud, tegelikkuses oli siiski mäe sisse ehitatud. Saun. Ühissaun. Mõisnik lasknud ta ehitada aga minu kasvades oli Krootusel juba ammu punase tõukarja näidismajand, aretajaks Mölder. Tema elektri tõi ja ka krapiraadio oli tema mõttega. Puud anti sedaviisi, et iga normpuude tegija andis osa langetusest sauna tarbeks. Sauna küttis muldvana papi, kellel nime nagu poleks olnudki. Reedel alustati tule andmist ja laupäev poolitati nii, et said mehed käidud ja siis naised. Pikk eesruum oli kitsavõitu. Paljudel oli foobia,et mitte kehad kokku ei puutuks. Meie ema oli alati kui susisev kass ja surus meid kahte nurka, ui lahti riietusime, et ei nähtaks me viletsaid hõlste… sauna ruumi vasakus nurgas oli suur ahi ja keris, selle kõrval kuumaveenõu. ga sauna tulija pidi tooma teatud arvu ämbreid ühise ürituse tarbeks. Sauna taga oli tiik. Imestan, et vett jagus. Vett ei tohtinud ka mitte liialt pruukida. Pesti ennast plekk-kausist, tsingist, kahe kõrvaga… aga efektsemad naised tarisid oma kaunid silmapesukausid kaasa. Lava oli 2-astmeline ja ruumikas ja kõige aktiivsem ja võimukam oli leiliviskaja. No ja nagu mäletan, istus selle alumise lava otsas üks vanapapi kõik need saunapäevad kuni saun oli soe… tema ei seganud kedagi. No ja see pesemine. Seep oli majapidamiseseep ja nuustikuks vana kolkunud lapp… Pea pesemine, kui see seep juustesse hõõruti, oli maru piinarikas… enne pidid kaua laval higistama. Vihta meil ei olnud, aga seda pakkusid heldemad. Mina jälestasin vihtasid. Vahtisin naiste figuure ja eredalt on meelde jäänud, et üks ingeri naine oli nii suurte rindadega,et ennast pestes viskas selle rinna üle õla… kas on see luul? No ja venekeelsed naised kiunusid ja itsitasid rohkem ja kommenteerisid. Elevus oli siis kui sõjaveteran Darja oma 2 pojavolaskit kaasa tõi,tema ütles, et siin nii tuim rahvas ja pime ruum, ei need poisid märkagi teid… ja üksi nad ei peseks ennast puhtaks… ja siis ema neid sajatades nühkis… elevust kui palju! Kuna meil oli 3 peale üks rätikulaadne, siis see kuivatamist ei kannatanud ja poolligedana me oma ürbid selga tõmbasime ja kodu poole ümber mäe kulgesime… minu jaoks lõputu piin… aga see saun olnud noorte lembekoht sedasi, et tõsteti aken eest ja siseneti… ja kui ma kuulen laulu Sauna taga tiigi ääres… siis see laul tundub veider. Saun oli hale, tiik ei kutsunud eal… ja tee kodu poole tundus pikk … läks paar aastakümmet, kui Krootusele kerkis 200 meetrit edasi mäe peale silikaattellistest suur ja ruumikas saun. Kaarsild viis selleni ja kui ma mehele sain, siis pulma teisel hommikul sõidutati noorpaar sinna sedaviisi, et puuvankrile noorpaar ja aistest võtsid kinni pulmalised… aasta oli siis 1967… nüüd olla see saun jõude, kasutuseta…Ka ei meenu mulle ühtegi suvist saunaskäiku? Ilmselt aitas Raika-tiik ja Janukjärv? Aga solgipangede najal kasvanuna tean,et vesi oli juba toona, pea 80 aastat tagasi kallis kraam… Kui ma nüüd oma kodupaika külastan,meenub kõik ja männid on vajunud lääbakile, moonakatemaja vehl asuv kaev kuivanud ja kolmest moonakatemajast vaid 1 tegutseb üks tragi 91-aastane Anni… kuniks???