Tere
Mina olen kogu oma elu elanud rongijaama lähedal Tallinnas Rahumäel. Koolis käisin Gustav Adolfi Gümnaasiumis rongiga. Rong oli vahel kõvade puidust pinkidega. Rong oli rohelist värvi ja Balti jaama wc-es oli naistel poti asemel auk põrandas. Balti jaama wc oli alati väga must. 1990. aastate alguses ostsin pulgakommi enne rongile tulekut Balti jaama kõrvalt lettidelt. Pileteid sai rongile osta ainult jaamast ja siis oli Rahumäel veel jaam avatud ja Tondil ka. Tondil käisin lasteaias ka rongiga ema Tiiu Kilksoni käekõrval ja vanaema Agate Reinpere tõi mind rongiga lasteaiast pärastlõunal koju.
Praegu võiks olla perroonidel mingi kinnine ruum näiteks tuisu korral. Rongipeatuste juures võiksid olla nüüd ka WCed, eriti Rakveres olen sellest puudust tundnud talvel. Mäletan, et lapsena sai Haapsallu rongiga sõita. Rongiplaan oli vanasti paberil. Inimesed lugesid vanasti lehte rongis, sest mobiile veel ei olnud. Perrooni ja rongi vahe oli vanast väga suur ja väikese kooliõpilasena kartsin seda vahet. Vagunite vahe ka logises ja kriuksus kõvasti, rongiuste juures vanasti suitsetati tihti.
Rongisõit on läinud palju mugavamaks.