Meie pere otsustas üsna peagi peale sõjapõgenike saabumise algust ka ise neile tasuta peavarju pakkuda. Tegime ühe toa vabaks oma asjadest ning tegime väikese remondi, et neil oleks hubasem olla. Sisustuseks vajalike asjadega aitas ka üks mu töökaaslane. Tuli üks armas ema ja tema 9-aastane tütar. Kuna meie iseloomud on suurepäraselt klappinud (isegi õpitud eriala juhtus olema sama), siis on meil olnud väga tore ja rikastav ühes kodus elada hoolimata sellest, et ega meie kodu nii väga suur polegi. Lapsed on saanud ühiselt mängida ja aidata tüdrukul kohaneda. Uued sõbrad ja abivajajate aitamise rõõm oli seda väikest pingutust väärt.