ERMERM

Mangomahl, krabipulgad, makra ja oliivivorst

Banaanid lauale: uue aja söögirõõmud Lisatud: 03.07.2017

Autor: Pille - 1980

Tallinnasse sõidud, näiteks linnahalli tsirkusesse või lillenäitusele Pirital, olid alati kohustusliku vahepeatusega lennujaamas. Miks? Sest sealt sai plekkpurgi sees mangomahlajooki, mida kuskilt mujalt ei saanud.

Tartus olid ju 1990ndail kõvad hitid Estcompeximi oliivide ja paprikaga jms täidisega vorstiviilud, pingviinijäätis oma paljude värvidega ja eriti just vahune friiserijäätis. Aga mingi hetk hiljem oli Kaubahalli Apollo raamatupoepoolse külje peal kohvik, kus olid ägedad salatid. Minu esimene kokkupuude makraga riisisalatiga jäi kahjuks või õnneks viimaseks. See võis ju hea olla, aga seda makra värki ei suuda ma süüa. 1990. a tantsupeol Tallinnas oli keegi krabipulki ostnud ja mulle ampsu andnud, mille peale ma pingi alla ropsima vajusin. Fui! No ja nüüd tuli välja, et makra, seesama jälkus, oli peeneks hakitult ja udupeene nimega.

Ema vaieldamatud lemmikud aga olid 1990ndate lõpus pihvid ja kalapulgad. Muidu me mässasime ikka ise hakklihast-saiast-sibulast kotlette teha aga ikkagi suht harva. Siis olid äkitselt valmis pihvid pea iga päev mugavalt võtta. Viinereid ja kilu röstisime aga vene aegses madalas elektriahjus ja nii head polnud nad mujal kunagi, sest mujal olid praetud või keedetud. Viinerid läksid vardasse ja elektriahi ise keeras neid vardaid ringi. See ahi oli hiljem ka alati kasutusel pitsade tegemiseks, sest millalgi siis oli äkitselt ka valmis pitsapõhjasid saada juba. Aga selle ahjuga röstisime ka näiteks rohelisi kohviube, kui kohv defitsiit oli ja keegi kuskilt tooreid ube tõi.