Vabatahtlikkudest koosnev organisatsioon Kanadast otsis eesti FB grupi kaudu ühele Ukraina perele tasuta elamist üheks nädalaks. Kuna keegi polnud tasuta elamist teiseks päevaks, mil kuulutus üleval oli, pakkunud, siis otsustasime ise pea ees tundmatusse hüpata.
Vene keeles me eriti osavad pole, samas maja on suur – külalistetuba vaba, 3 lisapereliiget nädal aega jaksame ka ära toita. Ja nii me nad endale saimegi.
Tegime siin koos süüa, pidasime maha pereema sünnipäevagi ja mälestuseks jäeti meile hamster, kes keelule vaatamata, siiski Mariupolist evakueeriti pereema püksitaskus. Hamstrile kohaselt näris ta ka püksitaskusse augu, aga loomakese plaan põgeneda siiski läks lörri ja nii ta jõudiski Tallinnasse meie juurde. Kanadasse, kuhu meie ukraina pere teel oli, nad hamstrit kaasa ei saanud võtta, seega jäeti väike 4-kuune ChupChups meie peret rõõmustama.
Nädal möödus kiiresti, lennujaama sõit oli naispere jaoks äärmiselt kurb: et nüüd nad peavadki enda kodumaa jätma ja kõike uuesti üles ehitama hakkama, aga pereisa oli otsustanud, et nende perele on kõige paremad väljavaated (teistkordseks) elu ülesehitamiseks Kanadas. Sealne suur ukrainlaste kogukond aitas neile viisad teha ja ostsid lennupiletid.

Headust on maailmas mitmeid kordi rohkem kui kurjust (L)