Me teadsime Saue linna asumiseltsis, et ainuke mida meie siin teha saame, on aitamine. Meil ei ole võimalust peatada agressiooni Venemaa poolt Ukraina vastu ja lõpetada sõda. Aga meil on võimalus aidata sõja eest siiatulnuid ja muuta nende teekond kohanemisel lihtsamaks.
Alguses oli suur küsimärk, et kuidas me leiame üles need, kes om meie kanti saabunud kuna KOVi kaudu andmekaitsele viidates me ei saanud kontakte. Seega tuli lahtiste silmadega ringi vaadata. Esimene kontakt toimuski toidupoes, kus märkasin pottide-pannide riiuli juures kedagi, kes pikalt valis omale toiduvalmistamiseks vahendeid. Läksin ta juurde ja püüdsin oma vigases vene keeles teda kõnetada, muidugi ta ehmatas ja ei saanud aru, et miks keegi ütleb, et jäta need pannid-potid ostmata hetkel, meil on palju korralikke potte-panne kogukonnas, mida saame ära anda ja seda raha läheb hiljem tal endal vaja. Kuna ehmatus oli temal suur, tuli appi ka poemüüja selgitama kavatsustest ja aitas selgitada. Vahetasime telefoninumbreid ning hiljem sujus juba suhtus usaldusega meisse, kogukonda ja abistamisvalmidusse. Teadsime, et olles loonud esimese kontakti, levib sõna ning selle kaudu kohtame rohkem meile tulnud sõjapõgenikke.
Juba nädala pärast korraldasime Saue linna asumiseltsis esimese kohtumisõhtu ukrainlastele, et meie saaksime neid rohkem tundma ning nemad omavahel tuttavaks ning olla toeks üksteisele. Kohtumisõhtu levikuks kasutasime sotsiaalmeedia abi läbi paljude-paljude gruppide. Lõpuks oli meil tuttavaks saamisel üle 20 inimese, olime rõõmsad.
Järgmine samm oli organiseerida neile eesti keele õpe, sest nende esimene soov oli õppida keelt. Leidsimegi õpetaja ning keelekursus meie asumiseltsi rahaliste vahenditega võis alata, kursus sõjapõgenikele on tasuta. Olime asumiseltsi pangaarvele veidi raha suutnud koguda eelnevate läbiviidud ürituste kaudu. Järgmine samm oli leida töökohad ja selle üle on hea meel, et kõik, kes abi soovisid töökoha leidmisel, neile me ka töökohad kohalikus kogukonnas leidsime. Helistasime ise ettevõtteid läbi ning küsisime võimalikke vabu töökohti. Ainuke takistus, mida oleme kogenud, on üüripinna leidmine, sest kahjuks näitab elu, et ei soovita ukrainlastele üürida kuna ollakse ebakindlad üüriperioodi pikkuse osas ja teiseks on takistuseks lemmikloom, keda samuti ei soovita üüripinnal näha. Aga ehk muutub kunagi ka see suhtumine. Lootus peab jääma.
Peale paari kuud kohanemist, olid ukrainlased nii tänulikud oma kogukonnale, sest meie kogukond aitas neil leida elamiseks vajalikud asjad ja toetas igati. Aitäh, Saue inimesed! Seda tänulikkust soovisid sõjapõgenikud ka väljendada ning koos oleme organiseerinud juba mitmeid üritusi, mille tulu on läinud MTÜ Slava Ukraini toetuseks. Heategevuslik kohvik tõi päevaga 1624 eurot. Äsja toimunud vareenikute õpituba tõi mitmesse koju uue oskuse ning meie kogukonnaüritust Saue Sõlg mai lõpus organiseerides olid kohalikud ukrainlased abis vabatahtlikena.
Meie ukrainlased teavad, et kui on nõu vaja küsida, saavad nad pöörduda meie poole. Tihti anname “õnge” ning edasisega saavad nad ise väga hästi hakkama. Ja mis kõige olulisem, nad armastavad meie rahvast ning meie väikest Saue linna ja ka valda.