Mida vähem, seda parem

Lõhnad minu elus Lisatud: 24.06.2023

Autor: Tatjana - 1970

Lõhnad minu elus
Olen tundlik lõhnade suhtes. Eelistan, et lõhnu oleks võimalikult vähe, sest nad segavad mind ja nad köidavad tähelepanu; ja kui lõhnu on palju, see ärritab.
I. Olen sündinud 1970.a. Lapsepõlvest (see on kuskil 1975-1980.a) mäletan selliseid lõhnu:
1.Vanaema suures kapis olid koivavastased tableted – naftaliin, millel on omapärane lõhn. Samuti kasutati riidekappides niiskeid lõhnavaid salvrätikuid, et anda lõhna pesule; need olid ruudulised väikesed fooliumipakikesed, sees olid niisked salvrätikud, millel oli meeldiv lillelõhn; pakend avati nurgast ja pandi kappi pesusahtlisse.
2. Tol ajal oli müügil metsmaasika lõhnaga sepp. Mäletan seda hästi, sest selle seebi lõhn ei meeldinud mulle ega minu emale, aga vanaemale see lõhn meeldis väga ja ta ostis seda seepi üsnagi tihti. Meid see ei häirinud tegelikkult, sest me elasime vanaemast eraldi.
3. Lapsepõlves on mul olnud nahaga probleeme ja ravimiseks kasutati erinevaid salvi; mäletan hästi Višnevski salvi lõhna, see salv on meie kodus alati olnud ja selle lõhn meeldib mulle väga: see on minu jaoks midagi hästi tuttav ja kodune.
4. Nõukogude ajal tellisime vanaema korterisse palju ajalehti ja ajakirju, meil on olnud järjekord, kes loeb järgmisena. Selleks, et olla esimene, mina käisin tihti vaatamas postkastist, kas ajalehted on toodud või mitte; olin nö “korrapidaja“, kes vastutas ajalehtede eest. Värske ajalehe lõhn meeldis kõikidele.
5. Emale meeldis lõhnaõli “Maikelluke” («Ландыш серебристый»), meil oli see lõhnaõli alati kodus ja see lõhn sobis tüdrukule ka, seega ma kasutasin seda lõhnaõli vahetevahel ka.
6. Meeldis aialillede lõhn. Vanaema ja vanaisa hakkasid suvilat ehitama 1968.a (Ida-Virumaa, Vaivara vald, Peeterristi). Alguses ei olnud meil kalleid lille, kasvasid roosa värvi lopsakad nelgid, floksid ja peiulilled ning saialilled. Nende lõhn on mul hästi meeles ja meenutab mulle lapsepõlve suveaega. Ükskord küsisin vanaema käest, millised lilled talle meeldivad ja ta vastas, et meeldivad need, mis lõhnavad hästi.
Samuti meeldib mulle mustasõstra lehtede ja marjade lõhn: igal aastal kuivatasime mustra sõstra lehti ja tampisime musta sõstra marju suhkruga talveks.
Veel meeldivate (nostalgiliste) lõhnade hulka võin arvata: külmal alal õues kuivatatud pesu lõhna, kevadel niiske ja külma puumaja lõhna, samuti lõkke lõhna – suvilas ei olnud ahju ja me keetsime toidu kas lõkkes või õues telliskividest pandud madalal „ahjul“ (elekter anti suvilas umbes 1982.a). Mõnda aega kasutasime ka priimust – seega petrooliumi lõhn on ka minu lapsepõlve lõhn.
Meie peres ei kasutatud palju lõhnavaid ained, mehed kasutasid kölni vesi „Саша“ ja „Шипр“; minu meelest, vanaema ei kasutanud mingeid lõhnaõli.
II. Kui rääkida minu praegustes eeslistustest, siis esikohal on kadakapuu lõhn: meeldivad kadakapuust tehtud esemed; samuti saunad kadakalõhnaga, nt Meresuu SPA-s on olemas väike saun, mille lagi on sees kaetud kadakapuu tükkidega ja selles saunas on meeldiv kadakalõhn.
Veel meeldivad mulle okaspuude ja lillede lõhnad; musta sõstra ja kase lehtede lõhn, meeldivad tsitruse lõnn ja maikellukese lõhn.
Kui rääkida lõhnaõlist, siis üsnagi kaua kasutasin talveti Dzintarsi lõhnaõli „Intriga 2“ ja suveti „Kokete 1“. Praegu kasutan Avoni lõhnaõli „Rare pearls“, mille olen 3 aastat tagasi saanud sünnipäeva kingituseks.
Üldine tendents on mul praegu selline: mida vähem lõhnu, seda parem. Vähemalt kodus ei kasuta ma aroomiaineid ja ar0matisaatoreid; ostan lõhnata pesupulbreid (Mayeri „Sensitiv“) ja desodorante. Vannitoas on mul lõhnatu vedelseep „Vesiroos“ (seeriast „Puhas Loodus“).
Märkasin, et köögi puhastamiseks valin kas tsitruse või maikellukese lõhnaga pulbreid või vedelseebid (samas kasutan neid vähe, sest rohkem kasutan selleks majandusseepi). Kui võimalik on, siis ostan ka kölni vesi maikellukese lõhnaga; kui müügis ei kellukese lõhnaga, siis ostan näiteks laveldilõhnaga. Meeldib seeria „Puhas loodus“ sampooni „Must sõstar“ lõhn.
Mul on olemas kodus väike „lõhnav“ padjake, mille sees on kuivatatud lavendiõied. Ostsin selle Narva kaubanduskeskuse „Fama“ suveniiripoest umbes 8-10 aastat tagasi. Mulle meeldib seda nuusutada enne magama minekut, kui und ei tule.

Galerii