Ma ei mäletagi, kui vana ma võisin olla, kui esimese Barbie-taolise odava analoognuku sain. Ilmselt käisin algklassides. Arvatavasti ostis ema selle nuku mulle kohaliku alevi “suurest poest”, kus müüdi lisaks tööstuskaupadele ka mänguasju jms.
Mäletan seda, et sel nukul olid pikad blondid juuksed ja kollane trikotaažriidest trikoo ning tema jalgu ei saanud “nõksutada” nagu päris Barbiedel. Ühe mängu käigus läksin hoogu ja lõikasin talle siilisoengu. Hiljem kahetsesin seda eksperimenteerimist ning ohverdasin vastutasuks oma blondi juuksesalgu, millest tegin talle paruka. Tulemus ei näinud paraku eriti loomulik ega esteetiline välja, kuna PVA-liim jättis parukale jäljed ning seega olid juuksed jäigad ja neid ei saanud enam soengusse sättida.
Kuna see siilisoenguga Barbie-hakatis polnud mulle algusest peale eriti sümpatiseerinud, siis hakkasin unistama uuest, päris Barbiest, mille reklaame olin telekast näinud. Toona olid kõige populaarsemad merineitsi-Barbied ja aeroobika-Barbied, kel sai kõiki kehaosi painutada.
Aga kui ühel päeval koos emaga Tartusse sõitsime ning Kaubamajja astusime, siis läks mul mänguasjaosakonnas Barbie riiuli ees seistes silme eest kirjuks! Seal oli nii palju ilusaid (valdavalt loomulikult neoontoonides riietes) nukke, et ma ei suutnud otsustada, missugust võtta ja missugust jätta. Enim avaldasid mulle muljet päris Barbiede näod – need olid nii lahkelt naeratavad ja kutsuvad. Enamus neist justkui meelitas: “Vali mind! Vali mind!”
Eks lõppude lõpuks sai ema näoilmetest järeldades otsustavaks faktoriks Barbie hind ning langetasin valiku kirjudes bikiinides Glitter Beach Barbie kasuks. Kuigi ma ei saanud ei merineitsi-Barbiet ega aeroobika-Barbiet, siis ma ei ole oma otsust kahetsenud. See Barbie oli erinevalt oma odavast analoogist tõeline Lääne ime – ta juuksed olid palju blondimad, pikemad, pehmemad ja paremini kammitavad; ta helesinised silmad olid nii kenad, et võisin neid lõputult vahtida; ta jalgu sai kolmest kohast “nõksutada”, mis tähendab, et teda oli kergem istuma panna. Seda Barbiet hoidsin ma palju hoolsamalt ega lubanud endale tema välimusega eksperimenteerimist. Hiljem sai mu Barbie-park endale veel täiendust, kuid kahtlemata oli see nukk mu lemmik, kehastades mängudes alati “head” peategelast, samas kui analoog-Barbie oli tihtipeale “pahalase” rollis.
