Saunalugu.
Minul erilist saunalugu ei ole, kuid mõned väikesed tähelepanekud on küll.
Kui ma oli umbes kuue aastane, siis hakkas isa suitsusauna kütma ja küttis ikka täiega, lisas muudkui puid ja kiitis kõigile, et küll täna tuleb hea ja kõva saun. ta oli ikkagi veidi üle pingutanud, sest suitsusauna laelauad olid põlema läinud ja siis oli suur tüli majas. Naabrid tulid ja parastasid, ema ka õiendas, kuid isa ei teinud väljagi ja ütles, et hea, et saun ise alles jäi. Küll kostis igasugust juttu, et nimelt põlema pandud ja mis kõik veel. Täiskasvanuna küsisin emalt, et mis selle saunaga tookord oli, ema ütles, et muud ei olnudki kui liiga kõvasti küttis ja suutis ise need laelauad ära kustutada ning õnnetus oli õnnelik olnud.
Siis on meelde jäänud veel naabrite saunalugu. Nemad olid Klara ja Arno, toredad inimesed (vanem abielupaar), kuid Arno tarbis vägijooke rohkem kui Klara oleks lubanud ja ei tulnudki vahel koju. Klara oli alati nii vihane ja kui juhtus saunapäev olema, siis käis alati meie ukse peal ja ütles meile, et mis see siis olgu, Arno jälle kadunud. ” Käige ruttu saunas ära ja valage vesi kõik maha, las see Arno siis istub seal ilma veeta kui oma nägu näitama peaks.”.
Saun oli meil suur ja seal käidi terve perega, ema, isa ja lapsed. Saunapäev oli tore päev, sest pärast oli kuidagi mõnus tunne, tundsin seda juba lapsepõlves.
Hügieenist peeti kõvasti lugu. Vanaema ütles alati, et olgu asi või riie katkine või paigatud, kuid puhas peab olema.
Algkoolis käies oli mul nii suur pesemine, et iga päev tuli pesta kausis nägu, kael, kõrvad (nende jaoks olid emal tehtud kõrvapesemise lapid), käed, jalad. ja pepu. Kui ülemine osa pestud, siis vahetati veel vett, et alumist osa pesta. Hammastepesu oli ka igapäevane, mul oli hambapulber, ilusa karbiga. Ma arvan, et see korrapärane pesemine oli hea, sest harjumus kujunes ja tänase päevani, pesen ennast ikka igalt poolt iga päev ja olen ka poega ja lapselast õpetanud. See ongi normaalne, et iga päev end pesta korralikult. Olgu tingimused millised tahes, inimene leiab alati võimaluse end pesta kui vaid tahab. Tänapäeval on tingimused enamasti ideaalsed. Sellele vaatamata leidub ikkagi inimesi, kes hügieenist ei hooli. Tegelikult ei ole muidugi ka tänapäeval paljudel inimestel voolava vee võimalust, kuid mina leian, et see neid ei vabanda. Koolis tulevad mõned lapsed mustade jalgadega kehalise kasvatuse tundi. Küsimuse peale, et millal viimati jalgu pesid, vastavad näiteks kolmapäeval, et nad laupäeval pesid. Minu vastusele, et iga päev tuleb pesta, vaatavad üllatunud ja kahtleva näoga. Nii on, kuid väga torkida neid ei tohi, sest meil on demokraatia ja vist igaühel võimalus oma elustiil ja hügieenireeglid valida. Ma vaikselt manitsen neid küll. natuke on ka kasu olnud.
Keskkoolis käies oli meil soome saun ja ma mäletan, kuidas me sõbrannaga veetsime väga palju aega saunas, võtsime leili, tegime näole auru, et mustad täpikesed ( komedoonid) kaoks ja tegime igasuguseid iluprotseduure ja maske.
Kui kõik tehtud, siis istusime saunaesikus, kus küdes kamin ja rääkisime moest ja pidasime niisama igasuguseid plaane. Põhiliselt ikka õmblemisest, kudumisest ja moest. vaatasime ka moeajakirju, milleks olid muidugi ajakiri “Siluett” ja mõtlesime ka ise igasuguseid riietusstiile endi jaoks välja. Me tegime oma plaanid kõik teoks ka, sest riiet kauplustes oli ja meil olid kõik töövahendid olemas. sellest on jäänud nii armas mälestus. Me mängisime kitarri ja lõõgastusime niisama, ma ei mäleta, et me midagi joonud oleksime, teed või kohvi. Me lihtsalt olime peale sauna ja meil oli nii tore olla. Sõpradega on alati tore olla ja kui on ühised huvid, siis on see nii edasiviiv jõud ja energia, mis sealt saab.

Kirja pani Urve Vares 07.12.2023