ERMERM

Minu saunalugu

Minu saunalugu Lisatud: 23.11.2023

Autor: Maria - 1950

Minu saunalugu jääb enam-vähem kuuskümmend aastat tagasi olnust lapsepõlve koduelust. Minu kodukoht asus teispool piiri. Koduküla oli väiksema poolne. Koduke oli teistest taludest veidike eemal põllu taga. Talud asusid teineteise kõrval külatee ääres. See tee viis teistesse Setomaa küladesse nagu Pööni, Unkavitsa, Alaotsa, Kolö jne. Teises ehk vastassuunas aga Koss’olka, Lõtina, Vohino ja teistesse küladesse.

Koduke oli meil väiksem, siiski armas. Majast paremal oli ait, maja vastas heinaküün, aida vastas laut. Moro ehk hoovi pääl oli kaev. Maja taga aiamaa 0.36 ha, kus kasvatati kartuleid ja köögivilja. kasvasid sirges reas ja neid oli palju. Ploomipuud, mitu erinevat sorti aga aia ääres..Mustsõstrapõõsaid oli kuskilgi 20 tk. Marjapõõsaste taga oligi meil suitsusaun.
Saun ehitati taluhoonetest kaugemale, juhul kui tuleõnnetus, jääks taluhooned alles. Mõnel talul oli sauna lähedal kas tiik või oja. Väiksemas külas oli igal perel oma saun. Suuremas külas, kus talu talu kõrval oli küla pääle 1 või 2 sauna. Näiteks Koss’ olka külas oli üks suitsusaun oja kaldal. Külarahvas küttis sauna järgemööda. Ennem käisid saunas mehed, siis naised lastega.

Saunavihad tegime ise. Kodu lähedal kasvas noorem kõomets .Suur seljatäis vihalehiseid saigi koju toodud. Paraja suurusega vihad valmis tehtud, siis viidi lakapääle kuivama. Vihtu tehti parasjagu, et jätkuks järgmise suveni.
Pesemiseks oli ikka vihma või tiigivesi. Kaevuvett hoiti, see ikka toidutegemiseks ja joomiseks Tol ajal ei tuntud sampoone ega pesemisgeele. Ikka kodudes keedetud ehk valmistatud seep, mida hõõruti ka vihale, see oligi nuustiku eest. Kui viht muutus kasutuskõlbmatuks, roogiti ära viimasedki lehekesed ning seoti kokku luuaks. selle luuaga pühiti põrandaid. Töntsiks kulunud luud pandi pliidi alla või ahju kütteks. Tuhk aga marjapõõsaste alla väetiseks.
Mäletan siiani laupäevaseid päevi. Toad oli vaja koristada, põrandad puhtaks pesta. Metsa ja või võsaäärest korjasime osju, sidusime kimpudesse…Kõik puidust sööginõud, puulusikad, kulbid nühkisime osjadega puhtaks. Ka puidust söögilaud, istepingid ja toapõrandad nühiti osjadega. Ega tollel ajal polnud mingeid küürimisnuustikuid. Ka moro ehk hoovi pühkisime luuaga korralikult puhtaks.

Saun pandi aegsasti küdema. Vanem õde tegi -keetis laupäeva ehk saunaõhtuks söögi valmis. Keetis suure kastrulitäie kakaod ja küpsetas kohupiimast sõrnikuid. Mõnikord oli söögiks kas piimaklimbisupp või mingi teine. Kas siis pannkoogid, mida sõime hapukoore, kohupiima või moosiga. Laupäevane söök oli väga maitsev, nagu pidusöök.

Kõik toiduained pidid kodus olema, mida hoiti aidas. Kuna linna poodi oli umbes 15 versta ja sääl käidi väga harva. Osteti suuremas koguses ja hädavajalikku -saiajahu, kruupe, suhkrut, soola, silku tikke, petrooleumi. Leiba sai osta üks kord nädalas autolaavkast, korraga 20 pätsi Autokauplus käis naaberkülas, kuhu oli paar versta. Aidas hoiti marja- ja õunamoosi emailämbrites. Talveks varuti võid ja kohupiima, hoiti puidust nõudes. Samuti hapendati kapsast, kurki, mis olid puutünnides.Samuti soolaliha tünnis. Ka kuremarju hoiti aidas. Seeni ikka puravikke kuivatati, millest sai suppi keeta .Õunu säilitati tarõpääl ehk lakas, mis olid kasukatega kinnikaetud, et ei külmuks ära..Sibul- ja kuldranett õunad säilisid kevadeni, neid oli hää võtta. Praegusel ajal on nii, kui midagi vaja lähedki poodi ostma.

Õhtul, kui loomad talitatud, lehmad lüpstud ja kõik kodutööd tehtud saime meie lapsed sauna minna. Puhas mõsu kaenla alla ja paljajalu lidusime sauna. Isa käis esimesena saunas, armastas leili. Isa ütles päris tihti meile, kui ma kauemaks jään, tulge vaatama.
Kuna meie külas ja kodus elektrit polnud, siis saunas käisime päevavalgega .Sügisel ja talvel kasutasime petrooleumi laternat..Suvel köeti sauna igal laupäeval, aga talvel kui pakane paukus,lund palju, teerada täistuisanud, siis sauna ei köetud. Mäletan aega, kui lund oli nii palju ja täistuisand,siis sauna katuselt lasime liugu marjapõõsaste suunas Isa märkas ja keelas ära, ütleski murrate põõsaste ladvakesed ära.

Pühapäeva hommikul saadeti mind õega kirikusse, kuhu oli 7 versta.. Kiriku kõrval oli surnuaed. Isa ütles alati, et saadab lapsed kirikusse ja ema kääpä pääle, et lapsed ei unustaks,kus meie ema puhkab igavest und Isa hommikupoole tööd ei teinud vaid luges piiblit. Kui kirikust koju jõudsime oli vaja veel õppida. Tol ajal käisime ka laupäeviti koolis kuid tunde oli vähem.

Praegu on moodsad ajad. Teistsugused puhtad, mitut sorti saunad ja spaad.Suitsu ehk savvusannast võib unistada ainult.