Mina alustasin oma täiskasvanuelu ja töötamist 1993. aastal. Olin varemalt muidugi igasugu kodutöid teinud ja ka majandis põllutöödel käinud, aga minu päris esimene ametlik töökoht oli AS Ilves- Extra. Ettevõte oli alustanud juba rublaajal aga 1990. aastate alguseks olid tootmismahud suurenenud ning kolitud suurematesse ruumidesse Riia- Filosoofi nurgale Tartus.
Asusin sinna tööle oma vastomandatud masinõmbleja erialale. Tollel ajal oli Ilves väga prestiižikas asutus, kuhu niisama lihtsalt tööle ei võetud. Imestasingi, kui tuttav, kelle abikaasa seal ametis oli, mul sinna soovitas minna. Et kas mind, äsja koolipingist tulnut sinna üldse tahetakse? Hiljem muidugi leidsin ka Postimehest tööpakkumise kuulutuse. Lihtsalt tootmismahud olid kõvasti suurenenud ja vajati kiiresti uusi töötajaid.
Juuli keskpaigas, ehk siis nüüdseks 25 aastat tagasi käisingi töövestlusel ja augusti algusest asusin ametisse.
Uudne oli minu jaoks süsteem, et palk maksti välja igal nädalal ehk siis igal uuel kolmapäeval eelmise nädala eest. Hiljem pikendati perioodi kahele nädalale ja terve kuu palga arvestust ei peetud seal minu teada kuni firma lõpliku kokkuvarisemiseni 2015 aastal.
Palgad olid tolle aja kohta head- kohati isegi väga head. Esimese töötatud nädala eest sain kätte 80 krooni. Keskmine palk oli 150 krooni nädalas ehk 600 krooni kuus. Võrdluseks – minu õde sai toidupoes 200 krooni kuu eest puhtalt kätte.
Õmblesime tuliuute Brother masinatega. Eks algul tahtis harjumist automaatne edasi-tagasi kinnitus õmbluse alguses ja lõpus ning automaatne niidi ära lõikamine.
Põhiliselt õmmeldi Soome ja pisut vähem Saksa tellijatele. Hiljem lisandusid muidugi omatooted, millesse riietati pikki aastaid ka Eesti taliolümpia koondist. Hiilgeaegadel olid esinduskauplused Tartu kaubamajas, Lõunakeskuses ja Tallinnas.
Palk maksti välja ümbrikutega sularahas, raamatupidaja jagas need ise laiali õmblussaalis. Seegi oli minu jaoks uus, sest Sangaris praktika ajal pidime luugi taga ikka järjekorras ootama, niikaua kui allkirja vastu raha peo peale loeti. 1997. aastast hakati palka pangaarvele üle kandma. Selle tarvis avas ettevõte nendele töötajatele, kellel veel pangaarvet ja kaarti polnud, arveldusarved Hansapangas.
Uus ja huvitav ning pisut hirmutavgi oli töötajate jälgimine kaamerate abil ning ukse avamine kaardiga. Selle kaardiga registreeriti ka tööle tulek ning sealt lahkumine.
Hiljem kolis firma Riia- Kastani nurgale, kus hakkas jõudsasti laienema. Aadressil Kastani 42 tegutseti kuni lõpuni. Mina töötasin õmblejana ja hiljem komplekteerijana Ilveses 14 aastat.