… olid maapoodides letid toidust lagedad. Lihasaadusi tuli kauplusesse kahel päeval nädalas. Kogused rahva kohta olid väikesed ja valik oli minimaalne. Peamiselt olid müügil rupskid, kondid ja keeduvorst. Kui soovisid midagi neist toodetest saada, tuli varakult enne poe avamist minna niinimetatud „ kondisappa“. Nõukogude ajast on meelde jäänud odavad Semipalatinski ja liivri vorstid ning kalatooted.
Kuigi poodides oli valik väike ja kesine, töötasid sel ajal meil sovhoosi piirides kolm sööklat, kus oma töötajad said lõunat süüa.
Pühade puhul tapeti sovhoosis sigu ja müüdi töötajatele liha.
Minul oli see suureks abiks, et abikaasa töötas vahepeal Ülemõisa sööklas ja sovhoosi lagunemise järel sai tööd Õisu Tehnikumi sööklas. Tuleb tunnistada, et laupäeviti oli seal lausa toidu üleküllus, sest õpilased maksid kuu aja toidu raha ette aga alati oli puudujaid ja laupäeviti kiirustasid paljud lapsed bussidele kui varem vabanesid.
Toit aga oli ju valmis tehtud. Sealt sai siis allesjäänud toitu töötajatele jagada.
Toidu ülejäägid läksid töötajate sigadele.
Talongide ajast on meelde jäänud, et tekkis hoiak: tuleb kõik ruttu välja osta. Samas tükkis kuivaineid isegi kuhjuma, samuti kogunes kapi põhja alkoholi tagavara.
Kõige suurem probleem oli sigarettidega. Olin paadunud suitsetaja ja sigarette tükkis nappima. Tekkis mõte, kas ikka peab suitsetama. Lõpetasin… Nädalapäevad hoidsin avatud suitsupakki käeulatuses, siis juhtus üks tuttav suitsu küsima. Andsin kõik talle ja ütlesin, et lõpp. Ja nii jäigi.
1990. aasta märtsi keskpaigas läksime vanema tütrega Kanadasse. Saime viisad ja läksime küla naise tädile. Naine kahjuks pidi pisipojaga koju jääma.
Lendasime tütrega marsruudil Moskva- Montreal ja Montreal- Toronto. Viibisime umbes kuu aega Kanadas. Põhiliselt olime Torontos, kus elas naise tädi ja teises linna osas tema poeg. Käisime ka Wathfordis, kus elab tema tütar. Tädipoeg viis meid ka Niagara kosele. Kanadas saime süüa mitmesuguseid toite, mida meil veel ei tuntud ja hiljem kodus ei märganudki nende poelettidele ilmumist.
Koos krooni aja tulekuga täitusid poeletid ja läksid kirjuks aga samas jäi rahakott kesiseks sest kadusid töökohad.
Ehitasime riistakuuri veidi ümber ja saime sinna paigutada lehma ning kanad. Aedvilja olime kasvatanud ka varem, olid ka õunapuud ja marjapõõsad. Naine tegi hoolega hoidiseid ja piimast kohupiima ja sõira.
Kaheksakümnendatel olin käinud Kesk-Aasias ja Gruusias, nii olin tuttav ka sašlõki ja grilllihadega. Oleme neid läbi aegade ka ise valmistanud ja söönud. Viimasel ajal oleme teinud põhiliselt suitsutatud kanakoibi. Naine keedab neid kergelt, maitsestab, siis panen nad suitsuahju. Saavad täitsa maitsvad.
Põhiliselt valmistas peolaua toidud naine ise ja väga tasemel. Nüüd pensionäridena oleme paaril korral kasutanud ka kohvikute teenuseid.