Oli 1983.aasta suvi. Tudengitel oli kombeks oma suve veeta üliõpilasmalevas. Eriti eksootiline tundus töösuvi saartel, mis olid justkui lähedal aga samas nagu välismaal ja kuhu sõiduks oli vaja vormistada vastav piirivalve luba.

Just esimese kursuse lõpetanud Poiss ja Tüdruk otsustasid oma esimese suve veeta Saaremaal EÜE ridades. Suvi möödus maaparandustöödel Laimjala uudismaadel. Elati ühes mahajäetud metsatalus, kus magamisasemeteks olid aida lakka heintele pandud vatimadratsid. Tarbevesi veeti kohale tünniga. Kemmerg tehti ise käepärastest vahenditest ja see sai lausa kahekohaline ja malelauaga. Söögikraami sai Laimjala poest ,”raamatu peale”. Hiljem toimus palgaga tasaarveldamine. Palk ei olnud just suur aga tudengitele oli see ikka suureks abiks. Vabal ajal sõideti rühmakaaslastega ringi GAZ-tüüpi furgoonautos. Külastati naaberkülade malevlasi ja tutvuti Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaaga.

Ühel pühapäevaõhtusel Muhumaa reisil jalutati Muhu muuseumi radadel ja nauditi kaunist päikeseloojangut Koguva rannas. Vaatepilt oli lummav ja muinasjutuline. See õhtu jäi igaveseks noorte mällu ja viis kokku Poisi ja Tüdruku eluteed.

Möödus 25 aastat. Poiss kohtus tööpostil oma kunagist malevakaaslast, kes kinkis talle mõned fotod tollest kaunist Muhumaa matkast. Ühel fotol oli Poissi ja Tüdrukut pildistatud käsikäes jalutamas. See oli osalejatele väga meeldiv üllatus ja meenutas vanu aegu ja unistusi. Tekkis soov ajas tagasi rännata.
Tänaseks on Poisi ja Tüdruku kooselu kestnud üle 30 aasta. Neil on kolm väga toredat tütart ja neil on kaunis suvekodu Muhumaal kadakasel loopealsel, kus igal õhtul on võimalik nautida vaikust ja päikeseloojangut. See, mis kaheksakümnendatel tundus kauge ja eksootiline on nüüd reaalsus. Neist on saanud suvemuhulased. Unistused on täitunud .