Väljakuulutatud teemal on tekst kirjutatud vabas vormis kompaktsust ja huvitatavust silmas pidades.
Pika elu jooksul on ühtteist õpitud, kogetud ja kasutatud. Naisterahvale omaselt tekstiilmaterjalid ja hiljem ka maakodu ja aiandus.
Minu põhjalikum huvi käsitöö vastu sai alguse kauaaegselt käsitööõpetajalt Heli Raidlalt Põlva Keskkooli päevilt, nii et hiljem asusingi õppima õmblustoodete erialale Tallinna Polütehnilisse Instituuti. 2 aastat õppisime Tallinna Polütehnilises Instituudis ja siis 3 aastat Kaunase Polütehnilises Instituudis. Meiega samal ajal õppisid veel naha ja masinkudumise eriala tudengid Eestist.
Mäletan, et teismelisena midagi nagu ema asjadest endale ümber õmblesin, aga ikkagi kusagilt sai kangajuppe, et uusi väiksemaid asju proovida endale õmmelda. Keskkooli lõpuks olid juba kõik riided endale ise õmmeldud, k.a. talvemantel. 60ndate lõpus ja 70ndate algusaastatel eelmisel sajandil oli ju kõike väga raske saada ja pidi ise väga loov, hakkaja ja nutikas olema. Mäletan, et allesjäänud kangarestid said hoolega rulli keeratud ja paelaga kokku tõmmatud – iial ei võinud teada, millal neid vaja läheb!
NB! Mu ema ei teadnud õmblemisest suurt midagi, aga silma tal oli ja väga tihti pidin töid lahti harutama … See oli väga-väga kurb!
Hiljem juba abielus olles mu õmblustööd perele (k.a. ülerõivad) tulid suhteliselt odavalt ja „kergelt“ ja sageli une ja pere arvelt. Sel ajal sai ikka uued õmmeldud või siis mõningaid asju kohendatud. Mõned asjad said õmmeldud mitme otstarbelisena. Näiteks kleidi asemel pluus ja seelik. Samuti sai sobivat lõiget korduvalt kasutatud. See ju sobis ja „istus“, miks siis mitte aega kokku hoida. Pere kaks tüdrukutirtsu (3,5 aastase vahega) olid väga solvunud, kui lastena ikka ja jälle neile aja kokkuhoiu mõttes ühesuguseid rõivaid õmblesin. Ja taas – suuremad kangajäägid jäid taas paremaid aegu ootama.
Mäletan, et vanaema (minu ema) kudus lastelastele kindaid, sokke ja neid sai küll parandatud, aga mitte lõplikult, sest lõng kulus ka augu juurest järjest õhemaks.
Aastatega on kangarestide tagavara järjest suurenenud. Oma osa on selles ka Abhakani kauplustel ja tööstusettevõttes töötamise ajal müüdud restidel.
Õnneks tuli mu ellu aiandushuvi ja maakodu.
Aastaid tagasi sattus raamatupoes mu näppu lapitöömeistri Maarja Matiiseni raamat „Lapitöö eesti kodus“ ja siis oli selge, mida kangarestidega võiks ette võtta! Õnneks on see siiski mu hobi nagu ka aiandus.
Praegune suhtumine üleliigsetesse asjadesse on järgmine – kasutada olemasolevaid asju, esemeid, materjale omavahel kombineerides, nii et tekiks midagi uut ja ilusat ja miks mitte ka vajalikku.
Seepärast esitangi mõned fotod nii majast seest kui ka aiast ja lisan väikese selgituse, millega tegu ja mis materjale on kasutatud.

A. Fotod majast.
A.1. Hakkame sättima. Kasutatud on sallide hoidmise alust. Rõngaste sees on ümmargused rahvariidest seelikukangaga kaetud ringid, millele omakorda kinnitud pereliikmete poolt käidud laulupidude ja tantsupidude märgid.

A.2. Pildiraamid ja palju muud. Kasutatud lisaks pildiraamidele ja keskel olevale ümmargusele kellaraamile erinevaid õmblustöödel ülejäänud vidinaid: nööpe, pandlaid, paelu. Samuti on kasutatud kõrvarõngaid, prosse, väiksemat sorti kotiraudu, järjehoidjat, jne. NB! Ümmarguses rõngas leiab koha meie aeg-ajalt uuendatud perepilt (10 liiget).

B. Fotod aiast.
B.1. Nn. Kuiv jõgi. Suur hulk maakive leidis koha kaevu suunduva veesoone märkimisel. Sobib kasutada jalataldade massaaži kõnniks. Näha on suurt ümmargust metallist seisma jäänud lehteralust ja paari Läti Sigulda laadalt ostetud taiest: lindu ja suurel kivil lebavat ämblikku.

B.2. Siin valvame meie! Vanast loorehast ei raatsi ikka veel loobuda. Metallist kass ja kivil lebav kiviuss naudivad õite ilu.

B.3. Kes ma olen? Maa seest välja tulnud põnev kivi leidis siin oma koha.

B.4. Lõbus seltskond. Meil on koos nii lõbus!

NB! Asju kokku sobitades peaksid nad hakkama rääkima oma lugu.

B.5. Kui palavus tahab nurjata su pingutusi aias, siis otsi üles oma vanad puuvillased linad, tekikotid, padjapüürid, kardinad ja lihtsalt pesunäppidega kinnitades kata vajalikud taimed. Vett kastmiseks kulub tunduvalt vähem ja aega kastmiseks samuti. Põllulappidel aga kasuta üleliigseid telliseid ja nii 4-5 tellise kõrguse jagu ja taimed kata kattelooriga. Taimed tänavad!

C – Tulevikus:
C.1. Sooviks konkureerida konkursil: „Meistrid leiutavad“ („Leiburid leiutavad“), kahe aasta pärast. Minu padjakattenäidis OP-stiilis.

C.2. Osaleksin grupinäitusel: „Haruldused meie eelkäijate varasalvedest“. Lisan foto naiste väga peenelt töödeldud aluspesust.