Minus on lapsest peale kasvanud harjumus mingeid materjale alles hoida, sest mine sa tea, kuna midagi vaja võib minna. Minu mees on sellega kohati kimpus, sest ma kogun tühje karpe ja vanu sokke, aga ka nööri- ja lõngajuppe. Kotikesi erinevate materjalidega on mul voodi all omajagu. Aja jooksul olen end ruumi säästmise nimel ka kokku võtnud ja koti sisusid vähendanud. Päris lahti pole sellest siiski saanud.
Kõige asjalikum projekt, mis mul lõngakoti likvideerimise nimel ette sai võetud, oli lõngakerade lõppudest triibuteki kudumine. Mul kulus selleks terve sügis ja talv. Silmuseid lõin pikale vardale nii palju, kui sinna vähegi mahtus ja siis hakkasin otsast kuduma. Tekk tuli 2x suurem, kui algul arvasin. Päris mõnus oli õhtuti mõnda sarja vaadates endale tekki peale kududa. See triibutekk on mu mehe lemmik ja nüüd on meie lapsed selle endale võtnud. Ega ta tegelikult väga ilus polegi, sest värvid on valitud läbi juhuse ja lõngad on erinevast materjalist ja erineva paksusega, seega tekk ise on üpriski loperdava kujuga. Aga seal all ei hakka kunagi palav ega külm.
Ka minu mees kogub teatud materjale, millest midagi võiks kunagi ehitada. Sedasi on meil kodus lastetoas voodi all hoiul mehe vanaisalt päritud punase puidu tükid. Õnneks on ka see kuhi vähenenud ja vanad puidutükid on mehe kuldsete käte abil saanud uue kuju raamaturiiuli, narivoodi ja tööriistariiuli näol. Seda puitu on meil natuke veel, ootan põnevusega, mis moodi need saab kunagi ära kasutatud.
Emaks saades oli mulle üsna pea selge, et mänguasjadel on komme paljuneda. Lapsed arenevad meeletul kiirusel ja soov toetada nende huve ja arengut paneb meid lõputult juurde ostma uusi mänguasju. Selline tarbimine pole soodne meie keskkonnale ega rahakotile ja ei õpeta meie lapsi säästlikumalt tarbima. Sedasi hiiglasliku mänguasjahunniku keskel mõtiskledes tekkis mulle idee luua mänguasjade vahetuse jaoks mõeldud veebikeskkond leluelu.ee.
Kui ma olin laps, siis meil kodus polnud igasuguseid just meisterdamiseks mõeldud vahendeid käepärast võtta ja meisterdamiseks tuli leida midagi muud. Sedasi sai katkistest sokkidest nukudele kleite õmmeldud ja pööningult leitud vanadest suitsukarpidest nukumööblit ehitatud. Nüüd Leluelu vahetuskeskkonna käimalükkamise jaoks lõin ma Facebookis Leluelu vahetusentusiastidele mõeldud grupi, kus saab jagada igasuguseid mõtteid ja ideid, mis seostuvad mänguasjade või taaskasutusega. Tänu sellele grupile olen ma endas taasavastanud kire asjade parandamise ja uue loomise vastu. Siin on mõned näited, kuidas ma olen vanast uue teinud.
Vanadest sokkidest õmmeldud nukupüksid, mis oma mõõtude poolest sobivad ideaalselt Baby Born beebinukule, või isegi veidi pisemale. Baby Born nukudel on võime juua ja pissida, seega sobivad nad imehästi potitreeningut alustavale lapsele potil käimise põhitõdede õpetamiseks läbi rollimängu. Meil on kodus juba päris mitu paari selliseid pükse ja toimivad väga hästi.
Vanast kampsunist sai tehtud uus nukukampsun.
See kampsun oli muidu mu pisema lapse lemmik ja kui ma avastasin, et olin selle kogemata pesnud 2x pisemaks, siis oli päris kurb küll. Edasi sellist asja enam ei kingi, aga ära ka ei taha visata. Otsustasin lemmiku kampsuni nuku jaoks sobivasse mõõtu ümber õmmelda. Kahjuks suutsin ma selle pisikese kampsuniga lapsele rohkem meelehärmi tekitada, sest ta ei saanud aru, miks tema kampsun talle nii väikseks on jäänud ja veelgi vähem oli ta nõus selle oma nukule andma. Seega, kui keegi on huvitatud, siis see armas kampsun on leluelu.ee kaudu täitsa saadaval.
Riiulist leidsin vana papist raamatu, mille kaaned olid kohati hävinud. Raamatu sisu oli aga korras ja sedasi otsustasin raamatule uued kaaned peale kleepida. Tulemus ei tulnud päris selline, nagu oleks tahtnud, aga parem ikka, kui varem. Küllap saan tulevikus veel raamatute kaani värskendada, siis olen juba tehniliselt targem.
Kui 4 aastane laps nukuga mängib, siis võib nukuga mängu käigus üpris palju juhtuda. Ta võib oma juustest täitsa ilma jääda või isegi vildikaga tatoveeritud näo… Otsustasin vana Monsterhigh nuku räsitud välimusega midagi ette võtta. Eemaldasin näo küünelakieemaldiga ja joonistasin talle uue asemele. Parukas sai tehtud lõngajääkidest. Täitsa võluv preili tuli.
Olen Humanast saanud mitu toredat lauamängu, kuid kodus pettumusega avastanud, et mõni tükk on puudu. Olen sedasi uued tükid neile teinud. Üks tähekese lauamäng sai endale uued papist tähed, Nemo labürindi lauamängul on uus kalake, keda labürindist otsima peab ja praegu on pakiautomaadiga mulle saabumas koju üks Minnihiire lauamäng, millel samuti üks nupp vajab uut jalga.
Kuidagi tore on mõelda, et meie peres on taoline parandamine väga tavaline. Mõni asi vajab lihtsalt natuke turgutamist, et temaga saaks edasi toimetada. Kõik pole sugugi prügi nime väärt, mis prügisse võib sattuda. Ma loodan, et meie lapsed saavad selle parandamispisiku meilt mõlemalt kaasa ja jätkavad parandushaldjate traditsiooni.
