ERMERM

Plikad

Minu saunalugu Lisatud: 31.12.2023

Autor: Signe - 1968

Saunalood
Plikad
Minu saunalood lähevad sinna ja veidi ka kaugemale, kui ise mäletan. Esimesi lugusid rääkis ema, aga endal meeles juba nii kolmeselt.
Omal meil sauna ei olnud ja laupäeviti käisime naabrite saunas. Kas see nüüd just päris suitsusaun oli, seda ma ei mäleta, pigem mitte, aga pime ja must oli küll. Vanasti ju suitsetati oma saunas ka sinki, lihtsalt siiber kinni ja nii see seal mõned päevad oli. Pärast sai tükk aega sutsu- ja singilõhnases saunas käia.
Eredalt on meeles talvised saunas käigud, kus mind topiti riidesse kui kubjussi, vaevalt sain liigutada, ikka mantli alla villane kampsun, karupüksid, vildid ja pähe rätik ning peale veel isa karvamüts. Nii me siis läbi külma ja lume sammusime sinna sauna poole.
Eesruum oli külm ja mind võeti kiiresti riidest lahti ning tõesti kohe saunaruumi, mis oli üks ehk koos leiliruumiga, lavale. Põrand oli saunas külm ja ühes nurgas suisa lumi. Aknalaual põles küünal, mis veidi valgust andis. Lavaalust ma kartsin, sest see oli täitsa pime ja arvasin, et seal elavad plikad. Plikad ei olnud mitte tüdrukud, vaid sellised pruunikad kummised nii poolemeetrised lapakad, mis kambas ja õõtsudes liikusid. Eks ma olin täiskasvanute jutus kuulunud sõna plikad, aga veel ei teadnud, mis see tähendab ja just sellisena ma plikasid ette kujutasin, veidi hirmutavad tegelased, kes elasid pimedates nurkades.
Laval istudes oli aga täitsa mõnus, kauss jaheda veega anti ka ligi, et nägu kasta, kui kuumaks läks. Peapesemine oli tore, sest seebi silmakartmist polnud vaja karta, kuna sain kübara pähe ehk oli selline kummist nagu kübara äär, mis lükati kaela ja siis tõmmati üles nii, et juuksed peale jäid. Pea seebitati sisse ja valati veega üle, silma ei läinud midagi, vesi voolas mööda laia äärt alla ja see oli väga lõbus. Kujutasin endale ette, et olen õues suure vihma käes, kui kausitäis vett pähe kallati.
Niiske ihu peale riiete toppimine oli veidi ebamugav, aga õnneks pandi kohe ööriided selga ja siis sinna peale mantel ja muud. Tagasi kõndimine oli kuidagi eriti mõnus, hea puhas ja lahe oli olla, väljas juba pime, tähed särasid ja lumi krudises viltide all. Koju jõudes sai juua limonaadi ja siis oli voodis peagi magus uni.
Vahest öösel aga nägin ikka plikasid ka unes, kes seal lava all elasid.