Seitsmekümnendate lõpus ostsime tühjaks jäänud väikese popsitalu suvilaks. Talus oli suitsusaun, mida kogu väike küla oli kasutanud ka sinkide suitsetamiseks – lavaruumi laetala sisse oli selleks kümneid naelu taotud.
Suvel 1981 oli mu ema minu ja õe lastega (kokku 4 last, kaks poissi 8-9 aastased ja kaks tüdrukut 5-6 aastased) suvilas ja otsustas laupäeval lapsed suitsusaunas puhtaks pesta. Istusid kõik neli laval reas nagu pääsukesed traadil. Siis võttis ema tüdrukud pesutuumi, nühkis nad puhtaks, andis ööriided kätte ja saati tuppa magama.
Kui ta tagasi lavaruumi poiste juurde jõudis, oli laval kaks üleni musta neegripoissi, ainult silmavalged särasid hämaras küünlaga valgustatud ruumis. Poisid olid ära tabanud, et aastatepikkusest sinkide suitsetamisest olid lavaruumi seinad kaetud rasvase tahmakihiga, mida sai edukalt nahale määrida ja nii endast neegripoisi teha.
Muidugi oli emal nüüd topelttöö teha, et neegrilastest jälle valge nahaga poisid saada.
Järgmisel aastal aastal ehitasime suitsusaunast ümber tavalise sauna – korsten ja küttekolle olid ju olemas. Vana perenaine kasutas eesruumi suurt pada, kus meie pesemise jaoks sooja vett tegime, seasöögi keetmiseks.