Minu isa, Evald Trei ( 1929- 2006) on ka järgmise koduabilise ise valmistanud. Sügaval nõuka ajal pesi ema ikka põrandaid küürutades ja käsitsi või siis pandi põrandapesuks lapp harja ots. Isa tutvus ringkonnas olid ka meremehed, kes täid välismaalt kaasa ajakirju. Ajakirju sirvides märkas isa põranda pesemise abimeest. Tänapäeval saab seda nimetada mopiks. Uuritud pilti, tehti kohe see valmis ja naistepäevaks sai ema põrandate pesemiseks uue abimehe. Abimees käib vedruga. Põrandalapp tuleb teha märjaks , väänata kuivaks ja asetada rauale ja sulgeda. Jälle oli küürutamist vähem ja sai kergema vaevaga põrandad puhtaks.