Meie peres on tavaliselt prügi see, mida enam ei saa üldse kasutada ja on tõesti vaja ära visata.
Kasutatud asju ma ei osta aga kui midagi ostan, siis ikka mõtlen enne kas mul on ikke seda asja vaja või on see lihtsalt emotsiooniost.
Poes ma eriti mingeid öko märke ei jälgi aga kui tootel on see peal on mul suht ükskõik, sest ma ei pane toodet sellepärast tagasi. Olen ka märganud, et pesu pesemise vedelikud on öko kategoorias kallimad ja paremad, kuigi mulle eriti ei meeldi see, et nad teevad pakendi välimise kiti näiteks papist aga sisemine kiht on ikka täis plastikust tehtud. Meil on kodus kombeks prügi sorteerida ja see ise vajalikku kohta toimetada. Ma tean, et saab ka tellida teenust eraldi pakendi ära viimiseks aga minu arust on see just rohkem reostav, sest seda veetakse suure prügiautoga.
Prügi üritan võimalikult vähe tekidada, näiteks võtan alati poodi riidest koti kaasa, et sealt plastikust kotti ei pea ostma.
Kui ma jalutades maapinnal näen prügi lebamas, võtan selle alati üles. Prügi sorteerimine on mulle ajapikku harjumuseks saanud ja see täitsa meeldib mulle. Mind inspireeris veel rohkem prügist huvituma see, kui ma Tais snorgeldamas käies nägin vee all väga palju prügi, seda leidus Tais muidugi kõikjal, aga ma ei uskunud, et vee all nii hull asi on, kahju oli vaadata kalu, kellel on plastik nöör või midagi muud kaela ümber.