2020. aastal perega Soeginina rannas käies tekkis mõtte teha uurimistöö prügist Saaremaa randades. Uurimistöö raames käisin 10 Saaremaa rannas ja korjasin igas rannas prügi 150 meetriselt rannalõigult. Kogu prügikorjamise jooksul leidsin randadest päris huvitavaid asju.
Minu arust oli üllatav see kui palju jalanõusid on randades. Siin on suurepäraseks näiteks Soeginina rand, kus olen prügi korjamas käinud uurimistööd tehes ning pärast ka talgute raames. Mõlemal korral oli Soegininal palju jalanõusid kuigi talgutel leidsime neid rohkem, sest siis me koristasime suuremat rannaala. Seal leidus palju erinevaid jalanõusid: pidulikke kingi, matkajalanõusid, jalgpalli puutsasid, plätusid ja muud.
Randadest leidsin veel palju huvitavat. Kõige suurem asi, mille leidsin oli laeva pealt kukkunud silt ning kõige huvitavam oli selle juures see, et sildile oli kirjeldatud inglise keeles kuidas ja millal laevalt evakueeruda. Veel leidsin ma vana LG monitori, ehitus kiirvri, ilutulestiku paki, veekeedukannu ning palju muudki põnevat.
Enamasti on rannas leiduv prügi selline, mida tavalised inimesed enam väga hästi kasutada ei saa (nt must ja rebenenud kile). Tean, et maailmas leidub neid inimesi, kes suudaksid seda suurt kogust prügi taaskasutada (tavaliselt loomeinimesed näiteks kunstnikud) kuid neid on vähe. Meie pere viis kõik kokku korjatud prügi heal juhul pakendikonteineritesse ja halvemal juhul prügimäele. Koju kasutusele jäi roostevaba Siljalaini logoga kahvel, mis oli mere äärest leides täiesti kasutuskõlblik.
Rannast ja mujalt prügi korjamine on tähtis tegevus ja inimesed, kes on prügi korjamas käinud on endaga väga rahul, sest nad on saanud keskkonda puhtamaks teha. Enamasti on korjatav prügi plastist pakendid nagu näitaks minu uurimistöö. Aga väikeseks boonuseks on prügi korjamisel see, et vahetevahel leitakse midagi väga põnevat või siis midagi, mida saab koduses majapidamises edasi kasutada.