Olen kodus õmbleja ja ega ma suurt uut materjali ostagi, emale on meeldinud ilusaid ja häid materjale hoida kapiotsas kastides. Pigem olen õmmelnud ümber ühest asjast teise ja vahel lisan juurde emalt saadud materjale. Ostsin näiteks ükspäev kaltsukast mustad linased püksid, kandsin natuke ja sain aru, et suurt rõõmu nendest ei tunne. Tegin siis neist hoopis lihtsa koti, mida olen armastanud kanda, must sobib ju kõigega. Hiljuti leidsin isa kapist väga ilusa laudlina, kus kollaselt mängivad kolm muusikut. Olen päris veendunud, et laudlina on isa emalt kappi jäänud. Kuulsin veel, et ka kellegi teise vanaemal on maal kapis sellises stiilis laudlina kollase tikandiga. Mulle meeldis see jubedalt, tahtsingi kohe seda kuidagi rohkem kasutusse võtta, sest laudlinu me peres ei kasuta. Sõber andis idee, et see võiks olla väga ilus selle musta koti peal. Õmblesingi muusikud kotile ja hoolist kotist nüüd veelgi enam. Tunnen, et olen ka enda vanaemaga nõnda natuke rohkem seotud.