Nii kaua, kui ma mäletan, on loodus mulle korda läinud ning igasugune raiskamine ja lõhkumine südamevalu põhjustanud. Lapsena viisin rõõmuga pudeleid taarapunkti, kogusin vanapaberit ja korjasin metssigadele talveks tõrusid (taskuraha oli üks aspekt, aga ilmselt ikka selleks ka, et asjad uue elu saaksid). Ka jäätmete sorteerimine on mu jaoks alati loomulik olnud (mis võimalik, läks kompostihunnikusse või siis tule hakatuseks). Plastiku põletamine on mind alati ärritanud (kohe oli ju näha, et must suits ja hais ei saa hea olla ei inimesele ega keskkonnale), aga põletamine oli kaua prügist lahti saamise viis ja seda tegid mitmed veel ka 2020 aastal. Olin väga rõõmus, kui hakati rääkima laiemalt jäätmete eraldi kogumisest (puutusin sellega kokku 90-ndate lõpus USAs elades ning rõõm oli suur, et sorteerimine lõpuks ka Eestisse jõuab. Viimased 10 aastat töötan kontoris arvuti taga ning kõige enam tekib seal paberjäätmeid, mis aastaid paljudel kolleegidel laua all olevasse prügikasti lendasid, kuigi algeline paberi ja papi kogumise süsteem oli olemas.
* 2013 aastast leidsin kirja, kus maja haldur kirjutas: “Head kolleegid! Juhul kui teil on oma tööruumides paberit ja pappi, mida enam ei vaja, siis palun toimetage need hunnikud garaaži. Võimalusel palun seda teha 2 järgneva nädala jooksul, siis tellime äraveoks transpordi. Edukat sorteerimist!”
* Ka aastal 2016 telliti aeg-ajalt organisatsiooni vastavalt vajadusele eraldi vanapaberi konteiner. Konfidentsiaalseid andmeid sisaldavate dokumentide jaoks olid sekretäri juures eraldi kastid.
* 2018 aasta juunis kirjutasin kolleegidele pärast seda kui kõigile saadeti kiri konfidentsiaalseid andmeid sisaldavate dokumentide jaoks mõeldud kastide koha muutumise kohta: „… Kas see plommitud kastide tellimine on tõesti odavam, kui kohustuslik konteiner? Kas maja juurde tuleb millalgi ka vanapaberi prügikast, kuhu lähevadki paberist ja papist kastid ning muu vanapaber, mis ei sisalda tundlikke andmeid? Minu hinnangul ei ole normaalne, et nii suur organisatsioon ei sorteeri prügi. Väljavõte linna kodulehelt annab teada „» Vanapaber ja -papp pane vanapaberi ja -papi konteinerisse. Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab olema eraldi kogumismahuti juhul kui kinnistul on 8 või enama korteriga ahikütteta elamu ning mitteelamumaa sihtotstargeba kinnistul, kus tekib üle 20 kg vanapaberit nädalas. Muul juhul on võimalik vanapaberit viia avalikult kasutatavatesse vanapaberi kogumiskastidesse. Vanapaberi ja –papi kogumismahuti tühjendamine toimub tasuta. “. Arutame, mõtleme.“
* 2018 oktoobris tõstatus teema, et keegi kolleegidest prindib üle mõistuse palju. Minu vastus kirjale oli järgmine: „Tunnistan ausalt üles, et ilmselt oleks võinud mõned Google Mapsi teekonna väljaprindid tegemata jätta (samas tundub kuidagi turvalisem, kui võõrasse linna minnes paberil kaart näpu vahel on) ja ilmselt oleks saanud üliõpilastele välja jagatud töölehti ka arvuti ekraanilt näidata. Lisaks on minu hingel 56 lehekülge intervjuude transkriptsioone, aga paberilt lugedes haarab silm paremini ning ka märkusi on lihtsam käsitsi kirjutada. Püüan end parandada.
Aga ülestunnistus ei olnud mu peamine kirja eesmärk. Masinasse logime me ju kõik ID-kaardiga sisse, kas sealt ei ole siis kusagilt statistikast näha, kes ebanormaalselt palju prindib või mis on see konkreetne põhjus olnud, miks oli vaja printida? Ma tean näiteks, et suurem osa meie osakonnast ei anna juba ammu tudengitele slaide paberkandjal ning ka ainekava palume neil vaadata veebist. Paraku on ka asju, mida ei saa printimata jätta (nt projektidega seotud rahastajast informeerivad värvilised plakatid, allkirjalehed jm). Õnneks on projektides alati mingi summa kontorikuludeks antud.
Nõustun igati, et peaksime hoolikalt mõtlema, enne kui „PRINT“ vajutame. Õnneks on meil nüüd ka oma paberi konteiner (AITÄH!). Seega teen üleskutse, et kõigil oleks laua all üks kast (koopiaruumist saate küsida), kuhu koguda need paberid, mis kogemata ikkagi välja prinditud said ning mille mõlemad pooled on kasutatud. Väike jalutuskäik maja taha kulub meile istujatele alati marjaks ning siis saab olla kindel, et sellest paberist ka midagi asjalikku tehakse.“ Juhtkonnalt tuli mulle privaatne vastus, et sari-printijate info on tegelikult olemas ja nendega suheldakse personaalselt.
* 2019 aasta oktoobris saatsin kolleegidele kirja: „Olen paljudele tuntud „prügifanatina“, seega on ilmselt loogiline, et aeg-ajalt jälle teema tõstatan. Täna tegi sekretär osakonnasisese üleskutse tassida oma vanapaber laua alt ära (ilm on ilus, miks mitte korraks sirutada). Mõeldud-tehtud. administraator tuli raskemate kastidega appi.
Küll oli suur mu üllatus, kui keset paberikonteinerit laiutas oma suud üks must plastikust prügikott. Otsast paistis pappkast, aga kuna vilksamisi nägin plastikust topsi, siis tõmbasin koti lahti (eelmise aasta jõulupeo kaunistused, joogitopsid, kohvipakid, makaronid, plaksumaisi pakid, nööri otsa aetud paberist kolmnurgad, ketšupipudel jne). Kes iganes selle koti sinna tõstis, ei mõelnud kohe ikka üldse. Õnneks oli kõik see ilu ühes kotis, seega rämpsu ümber sorteerimine ei olnud väga keeruline. Tänapäeva päevapoliitika kontekstis (noored võitlevad suurriikide liidrite vastu, et neile parem planeet jäetaks) võiks meie ka mõelda, et pooleks rebitud A4 ei läheks üldprügi hulka. Väike kastike laua all ei võta palju ruumi, aga kui meil kõigil on see vanapaberi kast, siis eraldame üldprügist juba märkimisväärse osa paberist ning ka edaspidi kulub ressursse vähem, et selle sorteerimisega tegeleda. Olen korduvalt näinud koristajat kilekotitäie paberitega ja minu meelest ei ole see tänapäeval enam aktsepteeritav. Biolaguneva eraldi tõstmine oleks järgmine suur unistus, aga loota ju ikka võib. Ikka heade soovidega …“
* 2019 aasta lõpus tõstatas üks kolleeg pakendite eraldi sorteerimise teema, kuna nende osakonnas tekkis seda tüüpi jäätmeid palju. Linnaruumi olid selleks ajaks juba korralikud konteinerid tekkinud, seega eraldi pakendikasti jaoks ei nähtud meie organisatsioonis vajadust.
* 2020 jaanuaris olen saatnud haldurile kirja „Milline tore üllatus oli hommikul tööle tulles avastada, et paberikonteineri kõrval on ka biolaguneva prügi jaoks eraldi kast 😊 Aitäh! Kas täna teed koosolekul ametliku teadaande, et tavalised prügikastid ära korjatakse? Majas vist veel pole eraldi bioprügi kogumise võimalust? “. Samal päeval informeeriti organisatsiooni koosolekul kolleege biolagunevate jäätmete jaoks eraldi kastist.
* Mõned päevad hiljem saatsin kolleegidele järgmise kirja: „Armsad kolleegid! Ei teagi, kas tegemist on kohvilaua arutelu ning mõtteavalduse või ikka väga, väga olulise teemaga, millega varem või hiljem nagunii tegeleda tuleb, aga tahtsin teiega jagada viimase nädala emotsioone. Möödunud teisipäeval tööle tulles oli mu rõõm üüratu, kui nägin, et paberi ja segaprügi kasti juures seisis ka pisike biolaguneva jäätme koguja. Suures rõõmus saatsin haldurile tänusõnad ja viisin õhtul osakonnas kokku kogutud paar õunasüdant ja melonikoored rõõmsalt sinna (natuke süda kriipis, et selleks kasutatud plastikkoti tühjana segaolmesse poetasin, aga noh alguse asi, küll läheb paremaks).
* Kolmapäeval võtsin igaks juhuks kodust kaasa paar biolagunevat kotikest, mida saab Selveris puuviljaletist soetada (olen mõnel korral oma juurikavõrgu maha unustanud ning siis neid kotte ostnud, eks seal on ka mõttekohti, et kas need kotid on kõige parem lahendus aga vähemalt miskitki). Panin koti ilusti osakonna spetsiaalsesse BIO-PRÜGI sildiga varustatud, käepäraste vahenditega disainitud prügikasti ja vaatasin rõõmuga, kuidas osakonna koosolekul kõik rõõmsalt sorteerisime. Ega ma ise ka iga kord täpselt ei tea, mis kuhu minema peaks, aga manuses olev juhend on abiks 😊 Kurb reaalsus laksas, kui õhtul ruumi astudes kolleegidelt kuulsin, et nad just testisid koristajat, et mis ta teeb ja kuidas käitub – no mis ta tegi? Võttis meie sildi ning rohelises kotis biolagunevad jäätmed ja tõstis need kõik plastikust üldprügi kotti. Pärast, kui teda nägin ja ütlesin, et võin biolaguneva ise eraldi välja viia, oli kohvipuru juba sujuvalt kõik muu katnud ning sealne sorteerimine ei tundunud enam mõttekas. Koju lonkides mõtlesin, et miks kolleegid siis ei öelnud koristajale, et meil nüüd uus kast on, aga ka seda, et miks ma üldse pingutan…
Neljapäev oli inspiratsioonipäev, sest toimus NatureBizz koolitus, kus kõik osalejad olid vähemal või rohkemal määral rohelise mõtlemisega ning ka prügi sorteerimise olulisus tõstatus mitmel korral aktuaalse teemana.
Reedel sattus näppu artikkel „Kompostikasti puudumist välja ei vabanda“. Ikka vist ajan õiget asja.
Täna (esmaspäeval) oli rõõm suur, kui nägin, et ka puhkeruumi oli tekkinud (küll plastikkotti sisaldav, aga eraldi) biolaguneva prügi kastike, millel ka silt, mida sinna panna tohib. Kahjuks või õnneks ei olnud mul sinna täna veel miskit poetada. Räägitakse ju ka minimalismist, KonMari meetodist ja zero-waste liikumisest, seega mida vähem prügi, seda parem. Natuke aega tagasi rääkisin koristajaga, et üliõpilased viskavad ikka veel näiteks kohviku nõudelaua juures kõik kokku. Samas usun, et kõik on kommunikatsioonis kinni. Kui kohvik biolaguneva eraldi viib, siis mis põhjusel nõude laua juures üldse prügikast on? Kas nõude ära toojad peavad oma toidujäägid ise prügikasti kraapima? Nägin Soomes ägedat lahendust, kus üliõpilased viskasid oma jäägid ise ära, aga kasti küljes oli ka ekraan, mis näitas reaalajas, kui palju raiskamise tulemusel keskkonnale kahju oli ja vist rahaline mõõde ka (seal oli muidugi kaaluga toidu eest maksmine, mitte kokatädi ei tõstnud hiiglaslikku portsu ette).
Nüüd veel see küsimus, et kui meil prügikastid laua alt kaovad ja biolaguneva ning segaolme koridoris olevatesse kastidesse sorteerime, siis kas vanapaberi välja viimine on näiteks kord nädalas koristaja tööülesanne?
Tänud, kes viitsisid läbi lugeda, võime homme diskussiooni jätkata. Disaini-, arendus ja mõttekohti on. Jaksu meile!“ Lisasin kirjale ka erinevat tüüpi jäätmete sorteerimise juhendi.
* 2020 novembri alguses kirjutasin kolleegidele muude teemadega koos „… Positiivse nurga pealt tooks välja, et bioprügi sorteerimisel oleme tublid ning nüüd, kui kohvikult ka seda materjali tuleb, siis on juba nagu päris. Aitäh administraatorile, et koristajaid aeg-ajalt selle teemaga abistad! Järgmine samm on ka üliõpilastes harjumuse tekitamine (nad on kindlasti valmis paberi, segaolme ja bio eraldi tõstma, kui see neile mugavaks tehtud on). Arutasime korra, et äkki oleks tore, kui meil oleks ka pakendi konteiner, sest seda tuleb tegelikult ju kõige rohkem (siis võiks üldprügi ära viimine palju harvem olla). Näed, jälle tulin oma prügi teemaga sisse 😃 …“ ja paari päeva pärast tuli haldurilt vastus „Pakendikonteineri teema on töös – kolmapäeval arutame sisearhitektiga ruumikujundusega sobilike prügisorteerimiskastide teemal (võimalusel mööbihankega detsembris/jaanuaris) ja seejärel jõuaks õuele pakendikonteiner.“
* 2021 naistepäeval korraldasin kolleegidele osakonna koosoleku raames orienteerumismängu, kus nad pidid linnas olevate pakendikonteinerite külge peidetud tähti otsima ning koosoleku lõpuks sõna kokku saama. Ühe konteineri juurest teise juurde liikumise vahe ajal arutati koosoleku teemasid. Kokkuvõtted tegime linnas olevas koostöökeskuse kohvikus taimetoitu süües. Ikka selleks, et rohelise mõtlemise teema vaikselt iga kolleegini viia.
* Organisatsiooni sünnipäeval juhtus fopaa, kui suur osa toitu oli serveeritud ühekordselt kasutatavates nõudes. Üks peo eest vastutav kolleeg käis minu ees vabandamas ja teine nähvas mürgiselt, e ärgu ma kohe hakaku kritiseerima (ilma, et ma midagi öelnud oleks), nagu jätkusuutlik majandamine oleks ainult minu mure.
* Millalgi 2021 ütles organisatsiooni koosolekul üks kolleeg mulle hellitavalt Rohekubjas. See nimi jäi külge.
* 2021 aprillis saatsin juba välja Rohekupja infokirja „Tere! Märkasin täna tööle tulles, et meile on tekkinud ka pakendi konteiner. Jee, liigume järjest jätkusuutlikuma ja teadlikuma organisatsiooni suunas! 😊 Olen pidanud mitmeid diskussioone vee raiskamise teemadel ja ise leidnud lahenduse, et viskan lahti lõigatud pakendi kraanikausi põhja ja pesen nõud sinna otsa. Pärast nõudepesu on lihtne pakend kuivaks raputada. Tuttavate hulgas on mind sellest tegevusest tulenevalt muidugi ka prügipesukaruks kutsutud… “Pakendeid võib vajadusel loputada, kuid pesema neid ei pea. Tähtis on, et pakend oleks tühi ja ei määriks ära teisi pakendeid.” (https://www.eto.ee/pakendeid-tasub-eraldi-koguda/).
Nüüd peaks kusagile majja sisse ka kogumiskohad tekitama. Selle jäätmete teema peame ühiselt läbi mõtlema (ka selle, kuidas kommunikeerida) – pole ju mõtet tervet biolagunevat kotti välja viia, kui seal on sees ühe apelsini koored või mõni üksik lilleleht. Meie osakonnas võib vanapaberi kasti tühjendada näiteks maksimaalselt kord kuus (ei pea iga päev ja koos terve kastiga). Me ei jõua nii kiiresti toota 😉 Mida vähem toodame, seda parem ju ka.
Kes veel oma digiprügi koristamisega tegelevad, siis 22. aprillini saab tulemusi üldisesse statistikasse esitada https://digital.worldcleanupday.org/. Jaksu meile!“
* Tõstatus teema, et kas meie organisatsioonis on vaja töötajatel toolid ära vahetada, kui vanad veel täitsa korralikud on. Loomunlikult pöörduti kohe minu poole, et mis seisukoha ma võtan. Panin oma mõtted kirja. Osad kolleegid nõudsid sellest hoolimata rinnale tagudes kallist uut tooli, teised leppisid vana edasi kasutamisega.
* Osalesime 3 kolleegiga Maailmakoristuspäeva talgutel ja tegime Facebookis üleskutse, lubades osalejate vahel välja loosida organisatsiooni „nänni“. Tekkis diskussioon teemal, kas „nänn“ ei ole mitte kasutu pudi-padi ja kuhu ikka sigaretikonid panna tuleks. Kirjutasin kolleegidele selgituskirja.
* Vaidlesime kolleegiga teemal, kas Halloweeni kõrvitsate lõikamine on jätkusuutlik tegevus.
* 2021 kolis meie majja uus organisatsioon, mille kõik kolleegid aktiivselt ja usinalt jäätmeid sorteerisid. Mulle tuli kaasmõtlejaid 😊 Disainisime ühiselt infosilte, kutsusime kolleegidele sorteerimisest rääkima Tootjavastutusorganisatsiooni esindaja ning tegime kampaania. Saime endale sorteerimiskastid. Ka üliõpilased olid valmis video tegema, et kaaslasi sorteerima ärgitada. Koristaja aeg-ajalt käis minuga rääkimas, et endiselt pannakse aeg-ajalt oma jäätmed suvalisse kasti (kuigi kastil on peal sildid „pakend“, “biolagunev“, “segaolme“.
* 2022 saime sorteerimiskastidele ühesugused sildid, mis kogumiskastidele kleebiti. Neil siltidel on lisaks üldisele jäätme liigitusele nimekiri enim tekkivatest jäätmetest. Koristaja hinnangul on olukord natuke parem, aga aeg-ajalt on ikka mõni asi vales kastis. Minu jaoks on uskumatu, et haritud inimesed ei suuda nii lihtsat asja teha nagu seda on jäätmete sorteerimine.
* Juunis 2022 saatsin kolleegidele kirja: „Armsad kolleegid! Informeerin, et täna toimus mitmes kolledži ruumis rohekupja revisjon, mille tulemusel likvideeriti töölaudade alt 4 mugavusprügikasti. Julgustan neid haldurile või administraatorile andma, sest kui oleme ühiselt võtnud vastu otsuse, et sorteerime jäätmeid, siis võiks see päriselt ka toimuda.
Murekoht on praegu raamatukogu, kus on olemas küll töötajatele mõeldud sorteerimisjaam, aga külastajaid võtab trepi kõrval vastu ikka hõbedaselt läikiv segaolme prügikast. Samas, võibolla tuleks see ikkagi ära viia ja raamatukogu külastaja fuajees olevate sorteerimiskastide juurde suunata?
Teine teema on jäätmete õigesse kasti panemine. Koristaja ikka vahel tuleb mu juurde rääkima, kuidas pakendi kasti pannakse kohvi sisaldav tops, mis kõik muu ka sorteerimiskõlbmatuks muudab (aga see puudutas rohkem fuajees olevaid kaste). Sildid on ju peal, ei peaks olema nii keeruline? Kui ülikoolis ei suudeta jäätmeid sorteerida, siis on lootus paremale tulevikule ikka üsna tumedake. Heade soovidega võrdlemisi lootusrikas …“.
Kahelt kolleegilt sain vastused: „tervist!
päästame planeeti peab laiendama organisatsioonikultuuriks.
ja ei tea kus need projekti piirid,
ja kus need hurjutamise, tegelemise, soovitamise piirid, et ei läheks isiklikuks või suurelapsehoidmiseks,
aga omast kogemusest
1. kas kevadel on rohkem rattaga tööl käijaid selmet auto? ka boldiga saab süsinikuneutraalselt.
2. minu esimene aasta ilma printerita! alles mai lõpus tekitasin õigused, sest alles nüüd said mõned tööd päriselt paberiküpseks. “;
„Tere, minu tööruumist ükskõik mille ära võtmine ja/või laenamine tulevikus palun minuga eelnevalt kokku leppida. Ma pean seda elementaarseks viisakuseks.“
* Vabandasin organisatsiooni koosolekul ametlikult privaatsuse rikkumise eest ja lubasin roheteemade osas tagasi tõmmata. Mitmed kolleegid tulid hiljem ütlema, et ma ei tõmbaks tagasi. Sellist togimist pidavat vaja olema …