Meie väikesesse Pärnumaa külla sattusid elama Ukrainast kaks ema oma lastega. Ühe pere kaks nooremat last (5 ja 11 aastased tüdruk ja poiss) said meie pere lastega kohe sõbraks. Kuna meie lapsed sõitsid kõik tõukeratastega, siis jäi mul süda verd tilkuma, et neil lastel pole. Pakkusin poisile jalgratast, aga proovides selgus, et ta ei oskagi sõita kuna tal polnud kunagi ratast olnud. Seega sai poisile enda poiste trikitõuksidest korralik kokku ehitatud ning tüdrukule ostsin uue roosade ratastega tõuksi. Talle saime tuttavate käest ka kasutatud abiratastega jalgratta ning riideid, mida ema soovis. Nüüd on mõlema pere emad saanud kohalikus ettevõttes tööle ning meie pere väga rõõmustab nende kasvava heaolu üle.