Tolle särgi saamislugu täpselt ei mäletagi, aga ju ta oli lihtsalt üks Sangari vabriku peaaegu musta karva särk, mida Casual Glam’i nime all müüdi.
Mingil hetkel tekkis 90ndatel üht teist rõivaeset ära visates tunne, et kahju kohe, lõikame vähemalt ilusa sildi maha. See tundus jabur.
Siis sai veel mitmetelt rõivistükkidelt sildid eraldet ja tuli mõte neid aegadetaguste malevasärkide laadis selle musta särgi peale kokku õmblema hakata.
Õilistamaks ja irvistamaks üheksakümnendate aastate rahakultust ja uue ilma ihalust. Urve õmbles ja mitu head aastat kogunes märke särgile.
Sai lausa redefineeritud üks moekas teadus: “Kui märk tähistab värki ja värk tähendab märki, aga see värk, mida tähistas too märk, on tegelikult hoopis üks teine värk,
millel on omakorda oma märk ning kokku on kõik nagu Kört-Pärtli särk, siis see ongi semiootika.” Väga tartulik.

Ühel hetkel muutus maailm ja lõppes särgitäiendamine. Särk jäi kauaks ajaks kappi, kuni 90ndad olivad jo piisavalt ajalugu, et pojal tuli koolis tolle kümnendi stiiliõhtu.
Leidis ka särk oma uue koha päikese all ja leiab siin muuseumis ehk edaspidigi. Rõivaajaloost huvitujad suudavad leida nii mõnedki paarikümne aasta tagused tegijad kaubamärgid,
mis tänaseks ajaloo taaskasutuskasti rännanud.

Karl Martin ja Urve Sinijärv

Lisainfo: Eesti Rahva Muuseumi korraldatud üle-Eestilise „Ajarännaku“ õpilasprojekti raames, 2021 aastal, kandis seda särki nende Tallinna Realkoolis käiv laps
Aga 90datel elasid K-M. ja Urve Sinijärv Tartus sealsamas kuulsusrikkas Kroonuaia 31 majas (samas majas elas ka Mülleri Sass).