ERMERM

Saun

Minu saunalugu Lisatud: 13.12.2023

Autor: Mare - 1943

Saun on Eesti rahval olnud alati püha koht. Saunas sünnitati, algas uus elu, elu lõppedes saunas pesti surnuid. . Saunas raviti haigeid, saun aitab saja tõve vastu, saunas nõiuti, eriti jaanipäeval, saunas tehti tähtsaid otsuseid, saunas pesti ihu ja hinge.
Ise pean ka sauna väga oluliseks oma elus, saunas pestes saan maha mure ja vaeva, hing hakkab puhtusest helisema ja ihu lõhnama. Lapsena elasin Oraval oma vanavanemate juures, ning meil oli juba 50-ndatel väga korralik saun vanaisal ehitatud. Meil oli nii hea saun, et mäletan, selle aja kolhoosiesimehed käisid kolhoosikeskusest nelja kilomeetri kauguselt meile laupäeviti sauna. Ega siis külas paljudel veel puudusid korralikud saunad. Kuigi minu vanavanemad kolhoosi liikmed ei olnud, aga tädi Milda käis kolhoosi kontorisse tööle arveametnikuna, see kõik oli 40-ndate lõpu ja 50-ndate algusaastate ajal. Minu vanavanemad olid väga lugupeetud inimesed, vanaisa oli Peterburis omandanud mööblitisleri elukutse ja vanaema oli õppinud Peterburis toatüdruku ametit. Venemaa revolutsiooni algusega siirdusid nad Eestisse tagasi, see oli siis 1918. aastal. Mäletan vanaema uhkeid ümmargusi vineerist kübarate karpe ja nahast ridikülle, portselanist serviisi ja ka mõnd uhket kleiti. Maja oli ka meil suur, kuue toa ja kaheksateistkümne aknaga, nii et külalised mahtusid alati ära. Saunas oli esik, riietusruum ja leiliruum, mis oli nii suur, et seal ka pesti. Saunalava oli kolme astmega ja haavapuulaudadest ja sauna põrand oli natuke kaldu leililava alla, kus oli põrandas auk pesuvee äravooluks.
Suvel köeti sauna iga nädal ja vajadusel, näiteks peale heinatööd, ka tihedamini. Talvel köeti sauna üle kahe nädala, tavaliselt siis ka päev enne laupäeva pandi saunaahju vähemalt ühe kütte jagu puid, et järgmisel päeval oleks saun juba natuke soojem. Sauna pesu poole peal oli suur kattel , mille vesi siis soojendati ahju küttes. Ahi oli suudmega riideruumi poole, et ka riiete ruum saaks soojaks. Mäletan, et jälgiti, vesi katlas ei tohtinud keema minna, siis pidi pärast pesu ihu sügelema hakkama, kui keedetud veega pesta. Ma seda ei tea, on see siis nii, või ei? Enne köetud sauna minekut visati alati kuumale kerisele kuuma vett ja öeldi, et laseme karmu(ehk siis vingu) välja, tänati ka saunakütjat ja vee kandjat sauna. Külm vesi toodi kaevust pangedega sauna. Tuulutati, ning siis oligi saun saunalistele valmis. Mehed armastasid hästi kuuma sauna ja nemad käisidki enne naisi end vihtlemas ja pesemas. Vihad olid tehtud kaseokstest ja kindlasti enne jaanipäeva, siis pidi tervistav ja rammu andev nõiavägi kaskedes veel sees olema.

Ka meie juurde 50-ndatel peaaegu sundkorras elama pandud kolm NKVD-last käisid saunas ja aeg-ajalt kasutasid ka sauna ülekuulatavate inimeste kinnipidamiseks. Need NKVD-lased ka väga palju tarvitasid alkoholi ja sellega seoses oli mitmeid päris ebameeldivaid lugusid, mida nüüd siin ei hakka üles lugema. Oli küll selline lugu, et üks külamees kuskilt vist Mkitemäelt pandi sauna kinni mitmeks päevaks ja ülekuulajad ise pummeldasid. Vanaema läks sauna taha ja avas salaja akna, ning söötis ja jootis vangi, mina olin sauna otsa juures valves ja pidin nagu mängima, kokkulepe oli, et hakkan laulma kui keegi tuleb.Teadsin, et teen midagi sellist, mida ei tohi keegi kunagi teada. Ma ikka kartsin neid mehi, kuigi nad vahel andsid mulle mõne kommi.

Kevadel aga suitsetati soolatud sealiha selles saunas, suitsetamine toimus umbes kolm ööpäeva, seda pidigi mitu päeva tegema, et liha liiga kuumaks ei läheks , rasvad ei tohtinud sulama hakata. Pärast pandi suured lihatükid kõik maja pööningule rippu, ning ümber liha pandi papppaberid kaitseks tolmu ja putukate eest. Suvel oli suitsuliha alati mõned korrad nädalas ise toiduna või kasutatuna teiste toitude, näiteks supi, lisana laual.

Vanaema rääkis, et olin imikuna raskelt difteeriat põdenud ja palju aega Petseri haiglas olnud. Kui mind sealt koju toodi, olin täiu täis. Mind viidi siis sauna ja oli pandud valgele linale, lina olla täiadest halliks läinud. Jäin elama.

Saunas oli alati väga nauditav.Peale leiliviskamist ootasid higi välja tulekut, siis hakkas vihtlemine, ikka alt jalgadest üles poole, viht nagu paitas ihu, eks ta oli eelnevalt kuuma veega panges pehmeks leotatud, nii ikka mitmeid kordi, uhuti vahe peal higi maha, või talvel käidi seda tegemas lumes. Taas kerisele leili ja taas vihtlemine, nii ikka tund aega umbes, ka pidi talvel ahju tulle isegi mõne puu lisama juurde, et saun ära ei jahtuks. Kuuma kaitseks leiliviskamise ajal ronisid alati lavalt mõne astme allapoole ja kallutasid pea täitsa alla, see oli ikka väga kuum pahvak, mis leiliviskamisega tuli sauna lae alla lavale.

See oli siis minu lapsepõlve saunalugu. Nõkogude ajal, kui ettevõtted said rikkamaks, paljud ehitasid oma töölitele saunasid, puhkekodusid, kalamaju. Töötasin Estikos , ikka valge kraena, nagu tollal nimetati, olin vanemökonomist ametilt.Estiko oli rikas ettevõte ja Tartus oli tollal preztiisikas Estikos töötada.Tehas ehitas oma vahenditega Otepääle, Sihvale Väikse-Emajõe äärde kahe majaga puhkekodu, ühes suurte klaasakendega majas oli ka saun, kust siis saunast läks otse trepp jõest paisutatud suurde peaaegu järve tasemel tiiki, kus olid isegi kalad.Estiko tegi ka korda Sangaste lossi, mida oli kolhooside ajal kasutatud hobuste tallina, lossi kasutati suviti Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi laste pioneerlaagrina, aga talviti puhati, tehti seminare ja peeti ka pidusid. Veel oli saunaga puhkekodu Põlvamaal Partsis ja Kalamaja Võrtsjärve ääres. Igas neis eelpool nimetatud kohtades talvel suusatati, sporditi palju.

Sihva saunaga seoses meenub küll üks ebameeldiv lugu. Eks ikka pidi kallil vene ajal võtma vastu olulisi külalisi tehasele materjalide ja sisseseadmete saamiseks. Võeti just vastu kalleid külalisi Moskvast, et saada tollal Nõukogude Liitu ostetavatest kuuest kilekotiliinist just Tartusse üks.Külalisi oli veetud siia ja sinna ning taheti lõpetada uhke saunapeoga. Kõik toimis, kuni üks Moskva meestest ei taibanud, et sauna eesruumis on maast laeni aknad vaatega järvele, ta otsustas kohe sealt kaudu järve minna. Tulemus oli halb, mees viibis Tartu haiglas kolm nädalat, aga kilekoti liini tehas sai. Ma arvan, et enamus vanemast generatsioonist mäletab, kui oluline oli siis kilekott. See käibis paljudes tollastes elulistes tegevustes maksevahendina.Aga Sihva sauna aknad parandati ära ja pandi ka kardin ette.
Tuleb meelde veel üks isemoodi lugu sauna ja Eesti Raudteevalitsusega. Ma pidin Peedul asuvas saunas kõrgeid Moskva külalisi teenindama. Nimelt tegelesin ma Estikos tollal ka raudteetranspordiga, ettevõte pidi palju kilet, kilekotte, samuti muid rahvatarbekaupu tarnima üle terve Nõukogude Liidu, kõik liiduvabariigid ja erinevad regioonid, numbritga(ilmselt sõjatehased) ettevõtted said meilt Tartust erinevaid tooteid. Eesti saatis konteinerite ja vagunitega rohkem kaupu välja ilmselt, kui seda sisse tuli. Nii ei jätkunudki tihti konteinereid ja vaguneid toodete saatmiseks, see oli probleem.
Helistas meie tehase direktorile Tartu jaamaülem ja palus igasugust toetust, sealhulgas ka teenenduslikku abi. Direktor ütles mulle lihtsalt, tuleb minna, saad isegi aru, sain küll. Peedul oli Tartu jaamast üks kena naine veel abiks, katsime lauad ja külalised tulid. Teisele naisele tuli õhtul mees järgi, mina pidi jääma järgmise hommikuni, et õhtune laud koristada ja hommikune katta, nii oli kokkulepe. Aeg oli juba väga hiline, kui seltskond oli end saunatanud ja head ning paremat maitsnud, ka napsitati. Vaat siis üks vanem mees Moskvast hakkas mind piirama, arvates, et minu isiklikke kohustuste hulka ka muidki tema jaoks meeldivaid toiminguid toimub. Õnneks siiski üks Raudteevalitsuste meestest taipas olukorda ja ütles, las see laud jääb nii nagu on, ma viin sind sinu tuppa ja pane uks seestpoolt lukku, tule hommikul varem lihtsalt üles. Aga lõpptulemus oli hea, hommikul laud kaetud ja Estiko sai mõni kuu ilusti õigeaegselt oma tooted tarnitud raudteetranspordiga.

Kui me abikaasa Antsuga maakodu Soekülla soetasime 1993.aastal, siis esimese asjana me tegime korda sauna. Kuigi ma nüüd vanemana enam kuuma sauna tegelikult ei talu, aga kaseviha lõhn ja pehme soe vesi on üks mõnusamaid asju maailmas. Mitte ainult mustus ei tule sellega maha, sa ise saad ka kergemaks ja ihu naudib, nagu kõik mured ja vaevad oleks läinud, võiks lennata. Pärast seda magama minna puhta voodipesu vahele, nagu vanasti emaüska, nii mõnus. See on minu väike meenutus saunadest.