Mul alati hea meel kui kingikotis on midagi, mille saab ära süüa. Oleme oma ema juures ikka venna ja õe peredega kokku saanud ning tulles poetab igaüks ühe kingi kuuse alla. Õhtu edenedes loen igaüks luuletuse ja saab pimesi ühe paki. Seega on eriti mõnus saada söödavaid pakke, mitte taas midagi, millega pole midagi peale hakata.
Sel aastal oli ka jõulupidu teine. Ei tahtnud ju siiski vanemaid üksi nukrutsema jätta, vaid pidu sai peetud ema juures õues. +2 kraadi sooja, roheline ja niiske ning aeg-ajalt sadav vihm. Aga oli lõke, oli hapukapsasupp, olid väikese õetütretütre poolt organiseeritud õuemängud, aga ikka nii, et iga tuumikpere hoidis omaette. Ja sai peetud küll. Ning jääbki meelde:)
Pildil kolme antud peolt saadud paki sisu.